Looduskalender

Uuendatud: 44 minutit 18 sek tagasi

Urvalindude salgad

18.01.2018 - 11:10

 

Urvalind        Carduelis flammea

 

Urvalindude läbiränne algas juba oktoobrikuus. Pesitsetakse põhjapoolsematel aladel, meil on pesitsejaid märgatud vaid paaril üksikul aastal.

Harilik laanik - aasta sammal 2018

18.01.2018 - 09:08

 

Harilik laanik       Hylocomium splendens

 

2018. aasta samblaks valiti harilik laanik.

Harilik laanik on Eestis väga tavaline, teda võib leida nii kuivades männikutes, kui soostuvates kuusikutes, rabades mätastel, kui klibustel loopealsetel.

MÕTISKLUS: Laps ja mets

17.01.2018 - 15:14

Ta on kõigest laps keset metsa. Kui ta suuremaks saab ja küsib: „Kuhu kadus mets?“ Kes talle vastab?

Hetkel poeb ta isa kaissu, sel ajal kui isa arvutiekraani silmitseb. „Vaata pojake, siin on kirjas, et meie riigis on metsamaad lausa 53% maismaast, aga kui neid numbreid täpsemalt uurida, siis tuleb välja, et küpset metsa on meil tegelikult ainult 14% pindalast. Kas sina tead, mis on küps mets?“ Poeg raputab pead 

VIDEO: ringi hulkuv kuldnokaparv

17.01.2018 - 13:12

 

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

 

Kuldnokad hulguvad meil pakaselistest ilmadest hoolimata ning kuni tõsisemate lumesadudeni pole neil häda kedagi.

2. NÄDAL 1.1.2018.-7.1.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

16.01.2018 - 15:14

Lumeta künnipõld ja härmas puud

Nädala algus oli tuuline. Esmaspäeval ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 16 m/s. Lund oli maas väga napilt - künnipõllud olid peaaegu täiesti lumeta, rohumaadel ja orasepõldudel oli siiski "aukudega" õhuke lumekiht veel peal.

Vähese taimkattega põldudel ja künnil tekkis tuuleerosioon. Lumi kattus tuule poolt peale kantud mullaosakestega ja muutus pruuniks.

Esmaspäevast kuni kolmapäevani mõõdeti päeval veel õhus väheseid plusskraade, nädala teisel poolel aga enam mitte.

VIDEO: laanerähn toidumajas

16.01.2018 - 11:10

 

Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).

Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll  lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud.  Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis  nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.

Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

16.01.2018 - 10:09

Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast vajalikku energiat omastada, kehapinnal asuvad mikroorganismid kaitsevad organismi mitmete haigustekitajate vastu ja võivad oma elutegevuse produktide abil muuta linnu sulestiku kulumiskindlamaks.

VIDEOD: ilveseaedikust

15.01.2018 - 15:14

 

Harilik ilves         Lynx lynx

 

…kui hõlpsalt käib emasilves Gellal nii puu otsa ronimine, kui allatulek…

VIDEOD: elu jäätuva Matsalu lahe rannikul

15.01.2018 - 13:12

 

Kanakull       Accipter gentilis

 

Madala, pea nullilähedase vee soolsusega Matsalu laht jäätub, näha on veel üksikuid lahvandusi kuna pinnavesi on juba kergetes miinuskraadides. Näis milliseks muutub vaatepilt homseks sest lubatakse tugevaid lõunakaare tuuli. Kühmnokk luiged liikusid Tekkiva jää eest Matsalu lahest välja.

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

15.01.2018 - 11:10

 

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil üleni punane pealagi, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega sama nägu.

Loodusõhtul Rahvusraamatukogus näeb Rein Marani filmitud unikaalseid kaadreid aasta loomast – ilvesest

14.01.2018 - 23:35

Esmaspaspäeval, 15. jaanuaril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuval loodusõhtul, mille kangelasteks on aasta loom ilves, teised meie metsade valitsejad karu ja hunt ning uustulnukas šaakal, esineb lisaks Eesti loodusfilmi Grand Old Man´ile Rein Maranile ka loomauurija Peep Männil. 

Ülevaate suurkiskjate, samuti uustulnuka šaakali käekäigust annab Peep Männil. Oma kohtumistest ilvesega räägib Man Rein Maran ja näitab filmi „Ilvese lugu“ (1988).

Laulma tuleb Jaak Tuksam Tuhalaanest.

Aasta looma avaõhtu Loomaaias

14.01.2018 - 21:22

VIDEO: ilvesekaamera ees toimub nii päeval, kui ööl

14.01.2018 - 16:15

Varahommikust alates veetis emasilves Gella kuival ja kõrgemal istumiskohal ja lahkus sealt koos isasloom Larsiga veidi peale poolt kahte

Aasta orhidee - kaunis kuldking

14.01.2018 - 13:12

Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.

VIDEO: sabatihaste salgad

13.01.2018 - 15:14

 

Sabatihane          Aegithalos caudatus

 

Tähelepanelik lugeja märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

2018. aasta seen - tuletael

13.01.2018 - 13:12

Tuletael kasetüvel    

 

Tuletael       Fomes fomentarius

 

Eesti mükoloogiaühing valis 2018. aasta seeneks tuletaela.

Tuletael kuulub torikseente hulka, viljakehad kasvavad kaskedel, harvem ka teistel lehtpuudel.

Kaldapääsukeste vaatluste kokkuvõte

13.01.2018 - 11:10

 

Kaldapääsuke      Riparia riparia

 

Möödunud aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. 

Metskits ja ilves ajuloenduses

12.01.2018 - 15:45

Talilinnukaamera - põhjatihane

12.01.2018 - 13:12

 

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Aasta mullaks valiti näivleetunud muld

12.01.2018 - 11:10

Näivleetunud mulla profiil (foto: EMÜ)

Eesti maaülikoolis korraldatud mullapäevadel otsustati 2018. aasta mulla valik: segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

EMÜ mullateaduse professor ja õppetooli juhi Alar Astoveri sõnul on näivleetunud mullad ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel on peamiselt levinud võimsate kuuskedega segametsad. Sellise mullastikuga metsad on samuti hinnatud seenemetsad.


EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)