Rabapistrik vs kõnnupistrik – kes keda?

Postitas Looduskalender - T, 20.11.2018 - 12.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vahemere-äärse rabapistriku (Falco peregrinus) asurkonna kasvu on seostatud kõnnupistiku (F. biarmicus) taandumisega Itaalias. Kuigi laia levila tõttu ei ole liigid globaalselt ohustatud, on mõlema liigi arvukus siiski madal: kõnnupistrikke on Itaalias 123–147 paari, rabapistrikke 700–800 paari. 1980. aastatel rabapistriku arvukus pestitsiidide tõttu kahanes, kuid nende keelustamisest alates on liigi arvukus jõudsalt kasvanud.

Sageli jahivad kõnnupistrikud kultuurmaastikel elutsevaid linde.

Sageli jahivad kõnnupistrikud kultuurmaastikel elutsevaid linde. / foto: Ian White, Flick.com

46. NÄDAL 12.11.2018.- 18.11.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 20.11.2018 - 09.09

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jugapuu  marikäbidega 

Nädal  algas  sajuste  ilmadega.  Kõige  vihmasem  oli  teisipäev,  kui  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  12  mm.  Päeval  võis  näha  põldudel  tallatud  kohtades  siis  veeloike,  mis  aga  sinna  kauaks  püsima  ei  jäänud. 

Ööd  püsisid  soojad  ja  miinuskraade  nädala  jooksul  õhus  ei  esinenud.  Kõige  madalamale  (+1,9  kraadini)  langes  õhutemperatuur  pühapäeva  õhtul.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  esmaspäevast  pühapäevani  6...8  kraadini,  esmaspäeval  ainult  nelja  kraadini. 

Päikest  enamast  päeval  näha  ei  olnud  või  piilus  ainult  mõneks  minutiks  pilvede  vahelt.  Kõige  päikselisemaks  kujunes  pühapäev,  kui  päike  paistis  ilmajaama  andmetel  2,5  tundi.   

Novembri kolmas nädal. Söötjad

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vooremägi

Vooremägi

Looduskalender E, 19.11.2018 - 12.12

Kas olete vaadanud, kui ilus on praegu suvelõpul külvatud orasepõld. Ja veel lähemalt – kui õrnad ja lainjalt voogavad on need oraselehed, mis kõik ühest kohast välja võrsuvad, kui suur on see roheline põllupuhmas ning milline korrapära ja reastus on neis orasepuhmastes. Ja see tulevase vilja aura, mis nende rohepuhmaste kohal.

Kaunid on ka need suurte silmadega kitsekesed, kes seda smaragdrohelist orast krõmpsutamas käivad. Kuidas möödujat silmates nad hetkeks kangestuvad, siis otsekui ringmängus ringisebides arutavad, mida nüüd teha ja kuidas siis hüpetega kogu karjaga valgeid tagumikke välgutades jalga lastakse. Aga küllap märkate, et kitserahvas pole enam suviselt ruuge, vaid karvkate on sügiseselt hall, nagu see võsa, kuhu nad siirduvad.

Rattur ja ilves

Postitas Aasta Loom - E, 19.11.2018 - 11.57
Avapilt
Sisu

Oma eelmises loos kirjutasin kohtumisest ilvesega, keda õnnestus pildistada väga lähedalt. Sõitsin tookord kiiresti eemale, kartes metskassi peletada. Ilves arvas, et ma ei näe teda – mängisin kaasa.


Sõitsin autoga 100 meetri* kaugusele uude kohta, kust võiks näha ilvesest oma murtud metskitse juurde tagasi suundumas. Mõtlesin sealjuures ka võttenurga ja tausta peale. Jäin ootele. 

Täpselt kümme minutit hiljem märkasingi, et teeperve tagant ilmus nähtavale ilvese pea ning järgmine hetk oligi ta juba teed ületamas, suundudes oma saaklooma poole. Ühtäkki ilves tardus ning jäi vaatama sõidutee suunas. Mida ta vaatab, miks ta ei suundu sööma? Lähenevat autot ma ei kuule? Kahtlustab, kardab?

ilves on tähelepanelik

Talvituma jäävatest kosklatest

Fotod Arne Ader

Rohukosklad nändel

Rohukosklad nändel

Looduskalender P, 18.11.2018 - 12.12

 

Rohukoskel        Mergus serrator

 

Jääkoskel            Mergus merganser

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.