Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kahlajad Haversis - tutkas

Postitas Looduskalender - P, 20.08.2017 - 22.35

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt silmata tutkast.

Tutkas (Calidris pugnax) on Eestis väga haruldaseks muutunud luhtade ja rannaniitude haudelind, kelle arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 vaid 10-30 paari.

Siiski on ta rändeperioodil aprillis-mais ja juulis-oktoobris rannikul ning ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas. Näiteks 12.05.2002 peatus Tartumaal Aardla poldril hinnanguliselt vähemalt 5000 tutkast.

Haversi rannas nähakse enamasti tutkaste väikseid salkasid, kuid näiteks 14.09.2006 vaadeldi seal 300 lindu.

Algav veelinnujaht võib jälle tuua kaasa probleemid jahituristidega

Postitas Looduskalender - P, 20.08.2017 - 20.20

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pühapäeval, 20. augustil alanud linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest hea tava rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile.

Kullatud sarved ja kihvad Sagadis

Postitas Aasta Loom - P, 20.08.2017 - 14.39
Avapilt
Sisu

Kõige vägema soku küttis 2016. aastal Mati Koger - soku sarved oli väärt 196,58 punkti. Fotol on sarvepaar neljandas reas vasakult esimene. See on Eesti uus metskitse tipptrofee.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

luupõletik
Mis siin juhtus? See pole kuulihaav, vaid ilmselt luupõletik. Aga kitsel on enne küttimist olnud kuldmedali sarv peas, elujõudu on tal olnud küll. Loom on elanud mõnda aega ühe silmaga. Kas silma kaotas ta oksa või konkurendi sarve tõttu?
Foto:  Tarmo Mikussaar
 

 

 

Matkatee Naskali lahe ääres

Postitas Looduskalender - P, 20.08.2017 - 11.49

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad üsna inimtühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka. See on paras koht südasuviseks kuumade ilmade rännakuks, sest igal hetkel saab end merre kasta, kui liiga palavaks on läinud. Lisaks jääb tee äärde seene- ja marjametsasid.