Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Otsepilt: kaameraga rasvatihase pesas kooruvad just praegu pojad

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 16.50

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga rasvatihase pesapakus saab just praegu poegade koorumist vaadata. On üllatav, et pojad kooruvad juba täna, kuna viimase, kaheksanda muna munes rasvatihane sellesse pessa alles 16. juunil. Tavapäraste arvutuste põhjal oleks võinud eeldada, et pojad hakkavad kooruma alles 28. juunil (loe siit: Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?).

Järelikult alustas rasvatihane selles pesas haudumist mitu päeva enne kurna täitumist ning selle pesakonna pojad ei kooru korraga, vaid paari päeva jooksul.

Suurel Munamäel vaadeldi Eestis haruldast lääne-pöialpoissi

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 16.16

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Läti linnuvaatlejad teatasid Linnuharulduste komisjonile, et olid juuni keskel Suure Munamäe vaatetorni juures kohanud laulvat lääne-pöialpoissi. Täna, jaanilaupäeval käisid Rõuge linnuvaatlejad Maidu Kõoleht, Maiki Must ja Jaanus Tanilsoo teadet kontrollimas ja selgus, et vaatetorni juures tegutseb lausa kaks lääne-pöialpoissi.

Lääne-pöialpoiss. 23.06.2017, Suur Munamägi, Võrumaa

Lääne-pöialpoiss. 23.06.2017, Suur Munamägi, Võrumaa / foto: Jaanus Tanilsoo

MINU METS: vestlus raamatu põhiautoriga

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 08.08

Kalle Eller vastas Kristel Vilbaste küsimustele 07.05.2002. ehk viieteist aasta eest

Foto Arne Ader

Salumets

Salumets

Millised tavad metsas vanasti olid? Mis metsas kevadel tehti?

Eesti metsaga on seotud mitu ajalist taset. Kui meil räägitakse praegu vanarahva kommetest, siis see oleks ligikaudu see aeg, mis lõppes enamvähem 19. sajandi lõpu kolmandikus ja kestis tükati mõnel pool ka kauem. Kui nüüd rääkida varasemast, tinglikult öeldes etnograafilisest ajast.

Miks sa selle piiri sinna sead?

Aga siis toimus murrang. Siinse maa kultuuris, väga paljudes ainevaldkondades, seda ajastut ja seda, mis toimus, on nimetatud kultuuri murdumiseks. See on siis aeg 1850-1900, selles vahemikus muutus praktiliselt kõik. Kogu meie rahva ilm muutus selle aja jooksul täiel määral. Muutus ajaloolistel põhjustel, maailma survel ja sisemiste arengute tõttu.

100 sammu lindudeni - lühike Saare linnuvaatlusrada Noarootsis

Postitas Looduskalender - L, 24.06.2017 - 23.55

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Jaanipäeva paiku on linnuhääli veel mets täis, kuigi juba vähem sellest ajast, kui nad siia kevadel saabusid. Kui aga sõita Noarootsi, pöörata Pürksis peaaegu tagasi mandri poole ja mööduda Lyckholmi mõisast kuni lõpeb asfalt, jõuab südasuvisesse linnuparadiisi, mis on Jaanipäeva paiku endiselt lärmakas.

Saare õpperaja parklas autost väljudes tundub, nagu käratseks roostiku taga klassiekskursioon, mitu bussitäit õpilasi. Tegelikult on see kormoranikoloonia. Esimesest linnuvaatlustornist on näha Sutlepa mere ääres salk kuivanud puid ja musti kogusid nende otsas - seal kormoranid pesitsevadki.

Keegi puhub pudelisse - see on hüüp. Teda näha pole. Valged täpid veesilmadel on luiged. Ärevama kära tõusmine tähendab, et merikotkad on kuskil liikvel.