Kalendrisuvi algab kell 13.07

Postitas Looduskalender - N, 21.06.2018 - 09.09

Foto Arne Ader

Juuniöine Pühajärv. Otepää

Juuniöine Pühajärv. Otepää

Pööripäev jääb põhjapoolkeral alati 20. või 21. juunile.

Siis toimub nn päikeseseisak: Maa telg on sel ajal kõige enam Päikese poole kaldu ja päeva pikkus kestab 19. kuni 23. juunini 18 tundi 41 minutit. Päikesetõusu saame kena ilma korral imetlema hakata kella neljast alates. Ööd jagub vaid paari tunni jagu, kui hämaraajad välja arvata.

Muinaseestlastele oli suvine pööripäev ehk leedoaeg väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonikas“ , aastal 1578, taunib kroonikakirjutaja Balthasar Russow eestlaste kommet leedopäeva tuletegemisega tähistada selle asemel, et Jaanipäeval kirikus käia.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Jaaniöö

Postitas Looduskalender - N, 21.06.2018 - 08.08

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Suveöine luht. Kassinurme, Jõgevamaa

Suveöine luht. Kassinurme, Jõgevamaa

Mul on viimastel aastatel olnud kombeks jaaniööl sõita mõnele pühale allikale, kus järgmiseks aastaks jõudu ja väge loitsida.

Head paigad selleks on Kuremäe allikas, Taevaskoja Emaläte, Merioon, Saula Siniallikas, Alatskivi Punane allikas, Allikukivi allikas. Kõik need, mille rõõmus vesi sulisedes laulu laulab või mille kohal ürgne liivakivi koopavõlv jaanipäeval oma varanduselaeka avab.

Sellel autosõidul saate enamasti kogeda ka seda, mida me enam ei mäleta, sest Nipernaadi viisi me mööda maad ei rända.

Seda, kuidas päike loojangul veidi väsinult lehvitab ja kuidas uduuss voogab väljaallikaojast või jõest. Siugleb vaikselt üle rohurohelise heinamaa ja vajub mütsina pähe jaanililledes karjamaale.

VIDEOD: Mägralinna pojad

Postitas Looduskalender - N, 21.06.2018 - 07.07

Kirjutas ja videod salvestas Tiit Huntrmk.ee

Mägralinnas on olnud loomaperede idülli ja eluohtlikku võitlust ning külalistena nähtud põtra, hirvi ja metskitsi. Üheksateistkümne uruavaga linnak peab ära mahutama vähemalt seitsme pojaga kährikupere ja kahe pojaga mägrapaari – kui on kõik kodus.

Ega me põhjalikult ei teagi, millised võivad olla mägrakünkkal mäkrade ja kährikute omavahelised suhted tegelikult. Juhtum, kuidas kaamera ees ründas kährik mägrapoega, pani arutlema karmide loodusseaduste üle ja kuidas saavad need kaks liiki kõrvuti ühes mägralinnas eluga hakkama.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.