Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Aialindude lisatoitmine: muutused käitumises ja rändes

Postitas Looduskalender - E, 20.11.2017 - 14.14

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Viimases osas on jutuks lisatoitmise mõju lindude käitumisele ja rändele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.
Kolmandat osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: pesitsusedukuse mõjutaja.

Avatud on Eesti suuremaid kaitsealasid ühendav koduleht

Postitas Looduskalender - E, 20.11.2017 - 10.10

Keskkonnaamet annab teada

Foto Elo Raspel

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal

 

Äsja avatud kodulehelt: www.kaitsealad.ee

leiame teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade kaitsekorra, loodusväärtuste ja külastusvõimaluste kohta.

„Meie unikaalse looduse hoidmiseks on Eestis võetud kaitse alla 18,7% maismaast ja 26% veealast. Kuna Eesti looduskaitsesüsteem on juba enam kui saja-aastane ja selle pika arengu jooksul muutunud küllaltki keerukaks, soovisime uue kodulehega koondada olulisema looduskaitsealase teabe ühte portaali ja selgitada seda nii kohalikule kui ka külastajale võimalikult arusaadavalt,“ lausus Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskaitse nõunik.

Igihaljaid metsataimi

Postitas Looduskalender - P, 19.11.2017 - 14.14

Foto Arne Ader

Metspipar

Metspipar

 

Harilik metspipar         Asarum europaeum

 

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised ja kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt näiteks sinilillega, kellega sageli isegi kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas. Mandri Eestis päris tavaline taim, harvemini esineb teda vaid Põhja-Eestis, kuid meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – jahipistrik

Postitas Looduskalender - P, 19.11.2017 - 12.12

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Maailma suurima pistriku – jahipistriku (Falco rusticolus) – Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et 1863. aasta aprillis lasti üks vana isaslind Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kurista küla maadel. Linnust tehti topis, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Jahipistrik. Lastud 1863. aasta aprillis Tartumaal Kurista külas. Topis asub Eesti Loodusmuuseumi kogus, eksemplar TAMZ0027527

Fotovõistluse "Kaber kabejalakene" parimad fotod

Postitas Aasta Loom - P, 19.11.2017 - 11.00
Avapilt
Sisu

Neljapäeval RMK Tallinna kontoris avatud metskitse teemasel näitusel pärjati parimad kabrafotod ja kohapeal vaadati kogu seltskonnaga ka seintele riputatud fotod üle, et kas kõik kitsega seonduv ikka on näitusel esindatud. Tõdeti, et on küll - saab hea ülevaate kitse aastaringist ja tegevusjälgedest metsas, põllul ja heinamaal. Ootame näitust külastama ka kooligruppe ja lasteaedu, et ka väiksematel kodanikel kitseelu paremini selgeks saaks.

 

Auhinnatud tööd: