Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Linnud on seniarvatust kiiremad nägijad

Postitas Looduskalender - E, 11.04.2016 - 16.16

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane

Sinitihane

Kulli pilk, kotkasilm – need väljendid on seotud just lindude terava nägemisega.

Linnud, kelle nägemine on märgatavalt parem inimeste omast, suudavad näha ka inimsilmale nähtamatut valgust – UV-valgusspektrisse jäävat kiirgust. Sellega siiski lindude nägemisvõimalused ei piirdu. Kuna paljud linnud püüavad saaki õhust, peavad nad selles edukad olemiseks eristama liikumisel paljusid detaile. Kui filmivaataja näeb kinolinal toimuvat ühtlaselt sujuva liikumisena, vaadates tegelikult pilte, mis vahetuvad sagedusega 24 kaadrit sekundis, siis linnud eristavad sekundis palju rohkem kaadreid.

Varakevadisi õitsejaid - harilik kopsurohi

Postitas Looduskalender - E, 11.04.2016 - 10.10

Foto Arne Ader

Harilik kopsurohi

Harilik kopsurohi

 

Harilik kopsurohi         Pulmonaria officinalis

 

Selleks, et varajaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim. Kopsurohi oma roomava ning hästi haruneva risoomiga, mille pungadest sirguvadki maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab juba lume sulades eristada, aga siis peab huvilisel taimede kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Hülgerand on tühjaks jäänud...

Postitas Looduskalender - P, 10.04.2016 - 16.54

Pildid napsas Fleur, LK foorumist

Hülgerand on tühjaks jäänud, elupaikadele saabuvad uued asukad

 

Merisk        Haematopus ostralegus

 

Meriskite salgad on saabunud. Mõlemast soos linnud on mustvalge sulestikuga, pika, sirge ja punase nokaga. Silmadki punased, lisaks ümbritsetud orantshi rõngaga ning jalad kahvatupunakad justki merevees heledaks pleekinud.

Kedriköölastel on tipplennu aeg

Postitas Looduskalender - P, 10.04.2016 - 12.12

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

 

Kedriköölane         Brachionycha nubeculosa

 

Kedriköölane on tugev, karvane öölane. Sooja hoidva karvakatte tõttu suudab ta lennata päris jahedatel kevadöödel. Kui aga temperatuur langeb alla 0⁰C, siis otsib varjulist kohta ja konutab hoopis peidus. Tavalisel kevadel lendab ta oma lendamised juba enne aprilli lõppu ära.

Kedriköölane on Eestis kõikjal tavaline, ta võib elada linnaparkides ja aedades.

Röövikud toituvad peamiselt kasel ja pajul, aga ei ütle ära ka mõnest nõrgemast omataolisest.