Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Läbirändajatest ohakalinnud

Postitas Looduskalender - K, 12.10.2016 - 12.12

Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Sügisesest hundihirmust

Postitas Aasta Loom - K, 12.10.2016 - 10.45
Sisu
hunt mägrakaameras
Võsavillem rajakaamera pildil mägralinnaku ees. Tark loom on aparaati märganud. Tundmatute helide ja asjade suhtes on hunt väga ettevaatlik.
 
 

Viljandimaa ajalehest „Sakala” võis mõne aja eest lugeda põnevat lugu sellest, kuidas põtru peibutanud jahimees pettis hundikarja. Sellise küti üle tasub uhkust tunda. Enamus jahimehi nii meisterlikult põdralehma matkida ei suuda.
Uhkust tasub tunda ka selle üle, et meie metsades võib kohata hundikarja. Palju neid riike ikka on, kes sellega hoobelda saavad.

Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu

Postitas Looduskalender - K, 12.10.2016 - 09.09

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Arne Ader

Sindi pais Pärnu jõel

Sindi pais Pärnu jõel

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud.

Erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ning kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda. 

Lisaks ajalisele piirangule tuleb jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Rasvatihase poegade sünnihetk nende rändele asumise aega ei mõjuta

Postitas Looduskalender - T, 11.10.2016 - 12.12

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto: Uku Paal

Naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest ja bioloogilisest kellast. Vanemate lindude puhul võib rände ajastamisel oluline olla ka eelnev kogemus, mis noortes, suvel sirgunud ning sügisel esimesele rändele siirduvatel poegadel aga puudub. Millised on noorlindude enda omadused, mis võivad starti mõjutada?

Rasvatihase noorlind

Rasvatihase noorlind

40. NÄDAL 3.10.2016.-9.10.2016. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 11.10.2016 - 09.09

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Haljastuses hakkab silma punaseks värvunud sahhalini pihlaka kultivar `Dodong`

Ilm oli muutlik ja väga tuuline. Maksimaalsed tuulekiirused tõusid teisipäevast alates üle 10 m/s. Kõige tugevam oli tuul kolmapäeval, kui puhangud küündisid 18 m/s.

Temperatuurirežiim oli ööpäeva keskmise õhutemperatuuri järgi normist 0...3 kraadi võrra madalam. Kuigi kolmel päeval tõusid päevased õhutemperatuur üle 10 kraadi, tundus ilm väga külmana ja sundis juba paksemat mütsi pähe ja kindaid kätte otsima.

Taevas oli enamasti vahelduvalt pilves. Nädala kahel viimasel päeval päike pilvede vahelt nähtavale ei tulnudki. Tuul ja pilves ilm hoidis ära tugeva öökülma tekkimise.