Lendorava aasta avamine ja veel üks pilk karu aastale

Postitas Aasta Loom - E, 13.02.2023 - 23.17

 

Väike videomeenutus jaanuarist 2023 Lätis avatud Eesti karufotode näitusest ning mesikäppadest lõunanaabrite juures. Läti metsaagentuuri Silava vanemteadur Jānis Ozoliņš ning Läti Loodusmuuseumi näituse kuraator Polīna Šķiņķe räägivad usutluses,  miks lätlased karusid veidi kardavad. 

Karu juurest lendorava juurde: kolmapäeval toimub Tallinna loomaaias 2023. aasta looma lendorava pidulik avasündmus, kõik on oodatud registreeruma, kuni kohti jätkub:

 

Sõrve looduskaitseala väärib loomist

Postitas Looduskalender - E, 13.02.2023 - 11.11

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega. 

Nurmkanade talvisest elukorraldusest

Postitas Looduskalender - E, 13.02.2023 - 10.10

Fotod Arne Ader

Nurmkanad

Nurmkanad ( www.loodusemees.ee )

 

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

 

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Need faasanlased on paigalinnud, kes levisid meile koos põllumajandusega ja sellele viitab nende varasem nimi põldpüü.

 

Värskendame mälu - milline on suurkiskja roll looduses

Postitas Aasta Loom - P, 12.02.2023 - 13.36

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Kõik elusolendid on omavahel seotud. Ökosüsteemi tervis mõjutab otseselt kõikide elusolendite (sealhulgas meie) tervist. Terve ja funktsioneeriv ökosüsteem tagab piisava taimestiku biomassi, puhta vee, viljaka mulla, tolmeldamise ja seemnete levimise, ohjab haigusi ja reguleerib kliimat - ühesõnaga kõik, mis ka meie eluks ja heaks käekäiguks oluline.

 

 

Sloveenia plakat suurkisjate rolli kohta

 

VIDEO: tuulepesa ehk tuuleluud

Postitas Looduskalender - P, 12.02.2023 - 09.09

Illustreeriv materjal LK-team

Tuuleluud männil

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.