Kalendritalves oleme juba kell 00.23

Postitas Looduskalender - L, 22.12.2018 - 00.05

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumikatte kaart

Pühajärve Sõjatamm. Otepää

Pühajärve Sõjatamm. Otepää

Talve alguseks katab juba kogu Eestit lumevaip – on veidi valgem ja ka rõõmsam olemine selliste talviste ilmadega ning sarnased kergelt pakaselised päevad kestavad ka pühade ajal.

„Meile pole talvine pööripäev mitte pimeduse, vaid uue lootuse ja valguse sünni hetk. Pööripäevade vaheldus ei ole sugereerinud soomeugrilasi talves kaduviku perioodi kujutlema, vaid hoopis suvist sündi ette aimama – see on meie usulise maailmavaate tugevus, mis on juhtinud meid surmahirmu asemel sündimise - õnne ja elurõõmu poole…“: Oskar Looritsa poolt ammu kirja pandud tõdemus.

VIDEO: Susi šaakalikaameras ehk hundiootusega ei läinud nädalatki

Postitas Looduskalender - R, 21.12.2018 - 21.02

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Huntwww.rmk.ee

Ja ta tuligi! Kui alles esmaspäeval sai mõtiskletud, kas hunt end ka siia näitama tuleb, siis täna hommikul mõned minutid pärast kella 7 oli ta platsis.

Tegemist võib olla selle kandi üksiku hundiga, kes end ka möödunud talvel, kui šaakalikaamera asus siit umbes kuue kilomeetri kaugusel Metsküla rannas, näitamas käis.

Jahirahu meie metsades kuulutatakse välja 21. detsembril kell 19 Võrumaal Tamula järve ääres

Postitas Looduskalender - R, 21.12.2018 - 15.15

EJS annab teada

Foto Arne Ader

Põdra rada

Põdra rada

Jahirahu peavad meie jahimehed tänavu 26. korda.

 

Miks on jahirahu oluline pidada?

·       Jahimees väärtustab seda kui olulist ja sügavalt eetilist osa jahinduses. Kuna jahirahu ei tulene seadusest, on see jahimeeste kokku lepitud traditsioon. Mitmed seltsid peavad seda ka pikemalt.

·       Jõulupühadel toimuv jahirahu on oluline nii looduse kui ka inimese jaoks. See on ideaalne aeg mõtiskleda enda ja looduse vahelisest suhtest ning võtta aeg maha ning arutleda lõppeva aasta olulisemate sündmuste üle.

VIDEO: kuidas meie loodus loomaliikidega täieneb?

Postitas Looduskalender - R, 21.12.2018 - 14.14

Pilt ja video veebikaamerast Liz, LK foorumist

 

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

 

Nüüdseks on tehtud ulatuslikke DNA uuringuid ja võib pea kindlalt öelda, et meie looduses liikuvad šaakali isendid on Kaukaasia päritolu.

Euroopas teatakse kahte põhilist šaakalite põhipopulatsiooni: üks Balkanil ja teine Kaukaasias. Huvitav on aga see, et Läti, Leedu ja Poola šaakalid pärinevad hoopis Balkani populatsioonist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.