Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Miks salumetsad vajavad kaitset?

Postitas Looduskalender - L, 14.01.2017 - 16.16

Tekst Anneli Palo, autori loal, loodusaeg@lists.ut.ee

Foto Arne Ader

Video: Osoon

Puhtu mets

Puhtu mets

 

  1. Kas Eestis on mõni mets, mis oleks ainult loodusliku dünaamikaga ehk täielik ürgmets? Praeguseks ollakse üldiselt ühel meelel, et ei ole.

 

  1. Eesti metsad on üleüldse väga noored ehk et enam-vähemgi ühtsetes klimaatilistes tingimustes arenenud metsadest saame rääkida vaid 2000-3000 aastat kestnud perioodide vältel.

 

Kahest eelnevast tulenevalt on tänased salumetsad nii või teisiti miskitpidi sekundaarsed salumetsad.

Meie salumetsad vajavad uut tegevusplaani

Postitas Looduskalender - L, 14.01.2017 - 14.14

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Aleksei Turovski video ITrotid

Mädapea tammik

Mädapea tammik

12. jaanuaril arutati keskkonnaministeeriumis metsaseaduse muutmisel vastuseisu tekitanud küsimusi. Arutelul TÜ teadlaste tutvustatud värske analüüs näitab, et riigi maadel on maha raiutud nii suur osa vanadest salumetsadest, et vajalikus mahus kaitse alla võtmiseks neid enam pole. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaani ellu viimisel on salumetsa elustiku kaitsmine veel võimalik.

Vesipappe on üllatavalt palju näha

Postitas Looduskalender - N, 12.01.2017 - 16.16

Fotod Arne Ader

Video Tiit Hunt

Vesipapp

Vesipapp

 

Vesipapp        Cinclus cinclus

 

Vesipapid tegutsevad nii kiirevoolulistel, kui kärestikulistel jõelõikudel, mis talvega kinni ei külmu: seismas kas, jõerannal, kivil, jääveerel, veest väljaulatuval roikal, või enne sukeldumist vees kahlamas. Talvitujad tegutsevad enamalt jaolt üksikult. Ööbides kaldaõõnsustes või kaldajää pankade all, kui vesi on langenud. Kui jõgi jäässe läheb rännatakse lõuna poole. Norra rahvuslinnule meisterdatakse Põhjamaades talveks sobivatesse paikadesse nn „ööbimisonne“.