Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

ELF 25 - Õnnitleme!

Postitas Looduskalender - K, 03.02.2016 - 01.14
Me ELFis usume, et looduse kaitsmiseks tuleb anda igaühele võimalus ise looduskaitses kaasa löömiseks, vabatahtlik olemiseks, õppimiseks, looduse nautimiseks ja teistele selle tunde edasi andmiseks. 25 aastaga on ELF toonud loodutalgutele mitutuhat inimest. Lähiaastatel plaanime suure hulga vabatahtlikega asuda taastama soid ja loendama metsiseid, endiselt puhastavad vabatahtlikud niitusid võsast ja avavad jõgesid kaladele. Loodustalgud võiksid olla tulevikus ka riikliku looduskaitse orgaaniliseks osaks. Sest seadused ei kaitse loodust, inimesed kaitsevad.
 
ELFis teatakse, et teadmiste puudumine teeb kahju.

Ainsa magevee talikudejana tunneme lutsu

Postitas Looduskalender - K, 03.02.2016 - 01.10

Pildistasid Tiit Hunt ja Arne Ader

 
 
Luts      Lota lota
 
Järjekordne kummaline talv ning ega selline kliima lutsu kudemisele kasuks ei tule sest kuni aastavahetuseni oli veetemperatuur meie veekogudes tavapärasest kõrgem. Jaanuari külmalaine ajal algas lutsukude jääkaane all meie jõgedes. Järvedes jääb toiming veidi hilisemale ajale. Peipsi lutsude „pulmaaeg“ kestab kuni seitse nädalat.

Toidumaja külalised - rohevint

Postitas Looduskalender - K, 03.02.2016 - 01.05
Pildi napsas Biker, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Seda rohevinti tunnevad kaamera püsivaatajad, kes püüab kõiki vähemaid linde eemale peletada ning ise samaaegselt süüa. Taanduma peab suuremate ees, kui ilmuvad pasknäär, rähn, vares, hakid või tuvid…
 
Rohevint        Carduelis chloris  
 
Hommikusel ajal saabuvad rohevindid toidumajasse „aega veetma“. Päevalilleseemnetega maiustatakse kohapeal, neid rahulikult noka vahel keerutades, et seeme koortest puhastada. Rohevintide tugev nokk on selleks „justkui loodud“.

Head mägra-aastat!

Postitas Looduskalender - K, 03.02.2016 - 00.08
Kirja pani Helen Arusoo
Pildistas Ingmar Muusikus
Mäger magab praegu enda rajatud uru mõnusas tagakambris ning temal pole hetkel uue aasta algusest sooja aga külma. Meie aga hakkame tasapisi tema tegemisi jälgima ning jooksvalt tutvustama looma aastaringi. Katsume veebikaamerasse saada pilti mägralinnakust ja tema kevadisest ärkamisest, selleks on vaja teha talvel luuretööd rajakaameratega. Talvesulade ajal käib ju mäger värsket õhku hingamas, siis võib ka uru ees leida värskeid jälgi. Lisaks plaanime jälgida mõne konkreetse mägrapere tegemisi läbi aasta rajakaameratega teistes metsades. Tõenäosusega alustatakse tänavu esmakordselt Eestis mägra asurkonna seisundi jälgimise ehk seirega.

4. NÄDAL 25.1.2016.-31.1.2016. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 02.02.2016 - 01.35

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Üleujutatud taliviljapõld
 
Esmaspäev oli talvine. Hommikul kattis maad 20 sentimeetrine lumekord ja õhutemperatuur ei tõusnud päeva jooksul plusspoolele. Teisipäeva õhtupoolikul läks ilm sulale ja õhutemperatuur püsis plussis nädala lõpuni. Neljapäeval ja reedel tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 5 kraadi.  Lume ja lörtsisajud läksid üle vihmaks. Vihma tuli rohkesti. Nädala sademete summaks kogunes 32 mm, mis moodustab ligi 80% kogu jaanuari viimase 94 aasta keskmisest sademete hulgast. Lumi kahanes kiiresti. Kolmapäeva õhtuks tulid künninukid ja rohututid lume seest nähtavale, neljapäeva hommikuks oli enamus lund maastikult kadunud.