Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Palun selgitage meile Rail Balticu rahastamise plaane?

Postitas Looduskalender - R, 03.02.2017 - 12.12

Valitsus ja valitsuskoalitsioon peavad selgitama Rail Balticu rahastamise plane

Ainult kaks päeva pärast riikidevahelise lepingu allkirjastamist Tallinnas tegi Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht Baiba Rubesa avalduse: LINK

et peale 2020. aastat võib Euroopa Liidu (EL) toetus Rail Balticu projektile väheneda tulenevalt pingelisest geopoliitilisest olukorrast seoses Brexiti, pagulaskriisi ning julgeolekuolukorraga.

Brexiti referendum leidis aset 2016. aasta juunis, pagulaskriisis ja julgeolekuolukorras ei ole samuti kahe päeva jooksul toimunud drastilisi arenguid.   

Kas tihased on toidumajale truud?

Postitas Looduskalender - R, 03.02.2017 - 10.10

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägimarko.magi@ut.ee

Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.

Talilinnukaamera - hakk

Postitas Looduskalender - N, 02.02.2017 - 16.16

Pildi napsas Venegor, LK foorumist

Fotod Arne Ader

 

Hakk        Corvus monedula

 

Hallvarestest veidi pisemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud. Osatakse endid  „mahutada“ kõikjale, kus toitu võib leida ning tegutsetakse üpris läbimõeldult. Ümbrust tuntakse hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.

Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätti, mis isegi pilvise ilmaga, kehvas talvevalguses paistab välja hea määramistunnusena. „Pearäti“ lõpetab kaelal valge triip, mis isenditel  erinev: mõnel nähtavam, aga võib teisel kogunisti puududa.

Jaanuari lõpupäevade jäitest Jõgeval

Postitas Looduskalender - N, 02.02.2017 - 15.15

Kirjutasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jäide ladestus ka jääst välja ulatuvatele nisu lehtedele

Jaanuari lõpus olid soodsad tingimused jäite tekkeks: nullilähedane miinustemperatuur, kõrge õhuniiskus, alajahtunud udu ja aegajalt ka uduvihm.

Laupäeva keskpäeval (28. jaanuaril) hakkas puude ja põõsaste okstele, traatidele, kividele, betoonile, seisvate autode klaasidele ladestuma tuulepoolsele küljele jäide ja asfaldile õhuke nähtamatu must jää. Soodsad tingimused lõppesid keskööl. Õhutemperatuur oli -0,4…1,0 kraadi, keskmine tuule kiirus 1,4…2,4 m/s ja tuule suund edelast rumb 215…240 kraadi.

Talilinnukaamera - pasknäär

Postitas Looduskalender - K, 01.02.2017 - 19.19

Pidi napsas Venegor, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

Pasknäär          Garrulus glandarius

 

Pasknäär ilmub kaamerapilti või Teie oma linnulauale, kui koduaias jääb rahulikuks ning inimesed seal ei toimeta.   

Pesitsusajal peidulised, muutusid pasknäärid nähtavaks ja kuuldavals sügisestes tammikutes, just sealt kogusid linnud suure hulga oma „talvevarusid“. Heal tõrusügisel peidetakse samblasse kuni viis tuhat tõru, aga nn sahvrid peab ju ka meelde jätma, mis nutikatel vareslastel suures osas paljuti õnnestub.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.