Linnuvaatleja ootab osalema määramisvõistlusel! Nagu varasemal seitsmel aastal, ootavad nii igas voorus osalenuid kui ka kogu võistluse parimaid selgi hooajal uhked auhinnad.
LINK

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab veebruaris ja kestab novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Küsimustele saab vastused teele saata sealsamas.

Liisa Remmel

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2023. a auhinna pälvis lendoravate ekspert Liisa Rennel. Keskkonnaametis töötav laureaat on aastaid kaasa löönud lendoravate uurimises ning panustanud järjepidevalt selle haruldase liigi ning tema elupaigaks olevate vanade loodusmetsade kaitsesse.

Noore looduskaitsja auhind anti üle täna, ELFi sünnipäeval alanud konverentsil “Meri ja soo”, kus saab osaleda kaamerasilma vahendusel aadressil:

www.elfond.ee/konverents-2024

Paiguti märkame metsaalusel lumel pudenenud kuuseseemneid

Harilik kuusk        Picea abies

Meie looduses kasvab ainult üks kuuseliik – harilik kuusk, aga võib olla välimuselt vägagi vahelduv.

Rekord nr. 692    Rände pikkused – suur-konnakotkas

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Lind rõngastati 18. juulil 2010. aastal Läänemaal Kastja külas, aga taasleiti 4. veebruaril 2013. aastal Hispaaniast Donana rahvuspargist. Suur-konnakotka rännuteekonna pikkuseks jäi 3274 kilomeetritmis on suure linnu kohta keskmine rännuteekonna pikkuseks.

Sellel kuusel on käbikuningas usinalt tegutsenud

Harilik orav     Sciurus vulgaris

Oravad on meil päevaloomad. Õhtuhämaruse saabudes poetakse pessa: kas pargis või kalmistul mõne suure lehtpuu õõnsusesse, omaehitatud pessa, mis enamasti okaspuude tüvele toetub, suurema lennuavaga lindude pesakasti, aga samuti mõne maja katuse vahele ehk soojustusvillast pesasse. Inimasustuse läheduses me oravaid märkame, kuid metsades on nende tegevusjälgi märgata üha harvemini isegi tänavu käbirikastes kuusikutes.