Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

Postitas Looduskalender - E, 16.01.2017 - 19.19

Pildi toidulaualt napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähni isaslind ja rohevint

 

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

 

Meie looduse tuntuimaks, levinuimaks ning arvukaimaks on suur-kirjurähnid. Suur on nimetatu tõepoolest, aga mitte suurim, kellest eile kirjutasime ning neid omavahel võrdlesime – valgeselg-kirjurähn (kas seda liiki nimepanemise aegu veel ei tuntud või olid liigikaaslased mõõtmata-kaalumata). Talvine arvukus sõltub käbisaagist okasmetsades ja võib hääl aastal küündida veerand miljoni isendini, talilinnuloendus annab sellele täpsema vastuse.

Sookurg Ahja 5 Etioopias!

Postitas Looduskalender - E, 16.01.2017 - 14.14

Tekst Aivar Leito

Jalarõnga ja GSM/GPRS jalarõngaga varustatud sookurg Ahja 5

 

Tere head kuresõbrad!

On rõõm teatada, et noor sookurg „Ahja 5“ on edukalt talvitamas Etioopias Sululta linnakese lähistel Addis Abebast 15 km põhja pool.

Lind püüti 6. juulil 2016 Ahja küla juures ja märgistati värviliste jalarõngastega ning jalale kinnitatud Leedu „Ornitela“ firma 40g GSM/GPRS päikesepatareiga satelliitsaatjaga.

Talilinnukaamera - valgeselg-kirjurähn

Postitas Looduskalender - P, 15.01.2017 - 19.19

Video salvestas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

 

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

 

Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.

Lugeja postitus: "sarvemets"

Postitas Looduskalender - P, 15.01.2017 - 18.18

Pildi veebikaamerast napsas Eva

 

14. jaanuaril, kell 00:08

 

Punahirv      Cervus elaphus

 

Meilt on küsitud, miks tagasihoidlikuma käitumisega emasloomi kaamerapildis pole näha?

Pisitasa on nimetatud hakanud ettevaatlikult söödaplatsile ilmuma, hoides pullidega parajat vahemaad. Vasakult kõige lähem ongi hirvelehm, keda kaamera ees juba üle nädala kohata võinud.

Pildil näeme lisaks emasloomale tosinat hirvepulli, kas keegi viitsiks äkki sarveharud kokku lugeda? Silma järgi veidi vähem, kui sadakond haru….

Miks salumetsad vajavad kaitset?

Postitas Looduskalender - L, 14.01.2017 - 16.16

Tekst Anneli Palo, autori loal, loodusaeg@lists.ut.ee

Foto Arne Ader

Video: Osoon

Puhtu mets

Puhtu mets

 

  1. Kas Eestis on mõni mets, mis oleks ainult loodusliku dünaamikaga ehk täielik ürgmets? Praeguseks ollakse üldiselt ühel meelel, et ei ole.

 

  1. Eesti metsad on üleüldse väga noored ehk et enam-vähemgi ühtsetes klimaatilistes tingimustes arenenud metsadest saame rääkida vaid 2000-3000 aastat kestnud perioodide vältel.

 

Kahest eelnevast tulenevalt on tänased salumetsad nii või teisiti miskitpidi sekundaarsed salumetsad.