Karvasjalg-kakk ehk laanekakk        Aegolius funereus

Näide korrastatud puursüdamikukastist  (puursüdamik nr F259; sügavuselt 136,8...141,0 m)

Rekord nr. 409        Arbavere puursüdamike kogu

Arbavere puursüdamike kogu on Eesti suurim.

31.10.2017. aasta seisuga oli seal riigi omanduses 25660 puursüdamiku kasti kogu, südamike kogupikkusega 120 000 meetrit. Teist sellist puursüdamike kogu Eestis rohkem ei leia, kui Arbavere geoloogide välibaasis.

Väiksemaid puursüdamike kogusid on meil teisigi, kuid mitte nii suurt kui Arbaveres. Puursüdamike kogumist alustati seal juba pikki aastakümneid tagasi.

Puursüdamike ajaloost: LINK

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

- Nõudke keskkonnaministrilt pesitsusrahu väljakuulutamist kõigis Eestimaa metsades.

- Ärge lubage metsa- ja puidutööstusel end survestada ega mõjutada tõestatud valeväidete ja faktide moonutamisega. Tegu on praeguse julgeolekuolukorra ärakasutamisega.

- Muutke puiduturg läbipaistvaks, nõudes RMK kestvuslepingute avalikustamist ja uute sõlmimisest loobumist. Puidu müümine turu keskmisest hinnast odavamalt ja läbipaistmatult on tänases olukorras riigile eriti kahjulik.

Kevadsuviste raiete tõttu hukkub meie metsades vähemalt 80 000 linnupoega.

Leida Lepik

13. XII 1968 – 14. III 2022

Lahkunud on geograaf ja kartograaf Leida Lepik.

Muinsuskaitseseaduse uue mälestise liigina registreeritakse ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Seni kaitsti looduslikke pühapaiku arheoloogiamälestistena ja üksikutel juhtudel ajaloomälestistena.  

Eesti 105 kihelkonnast on looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas. Kaardistamise lõppjärgus on tööd viies kihelkonnas.  

Kultuuriministeerium on hetkel riigi kaitse alla võtnud ehk kultuurimälestiseks tunnistatud 555 ajaloolist looduslikku pühapaika: 244 ohvrikivi, 146 ohvrikohta, sh hiiepaigad, 110 ohvriallikat, 27 ohvripuud, 15 ristimetsa või ristipuud ja 13 liukivi.