Linnupildistaja päevaraamatust - kohtumised tammerähniga

Postitas Looduskalender - E, 21.02.2022 - 12.12

Kirjutas ja pildistas Arne Kiin

Tamme-kirjurähn

Tamme-kirjurähn

 

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius

 

Linnupildistaja aeglaselt ja igavalt veniv kesktalvine aeg  sai äkki elavamaks, kui veebruari algul ilmus söötmiskohale igapäevaste tihaste-leevikeste-varblaste-talvikeste sekka  leekpunase pealaega tamme-kirjurähn. Aed vanade õunapuudega paistis linnule meelepärane olevat, visiidid jäid korduma. Lisaahvatlusena sai üles seatud värsket pekki, mis tõi linnu vahel lausa mitu korda päevas kohale.

Selle-aastasele määramisvõistlusele lisandub üha uusi osalejaid

Postitas Looduskalender - E, 21.02.2022 - 10.10

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistlusele lisandub iga päevaga üha uusi osalejaid, linnuhuvilisi, kes soovivad oma linnutundmist proovile panna ja teadmisi juurde saada. Osale ka Sina!

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt.

Määramisvõistluse kuuenda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit: algajad ja edasijõudnud. Vastuseid saab saata kuni 28. veebruarini.

Küsime hülgeuurijalt VOL I

Postitas Looduskalender - P, 20.02.2022 - 14.14

Vastuse andis hülgeuurija Ivar Jüssi

Videoklipp ja veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

 

Seda me teame, et emashüljes imetab poega ainult kolm nädalat ja et hülgepiima rasvasisaldus on kuni 58%. Lisaks kõigele sel ajal emashüljes ei toitu. Kas pole hämmastav?

Kui suur võib olla imetamisperioodil emashülge kaalukaotus?

Nagu arvata võib on kaalumine keeruline, aga arvutused näitavad et imetava emaslooma kaalukadu võib küündida kuni nelja kiloni ööpäevas, aga hülgepoeg võtab kaalus sama ajaga juurde vähemalt kaks kilo.

Ameerikas taastati huntide kaitse

Postitas Aasta Loom - L, 19.02.2022 - 15.05
Avapilt
Sisu

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Diana Grandmaire

 

Kes jälgib Põhja-Ameerika loodus- ja keskkonnakaitselist poliitikat, teab, et USA presidendil Donald Trumpil õnnestus oma ametiaja lõpupäevadel veel üks keskkonnavaenulik otsus jõustada - hundid föderaalse kaitse alt eemaldada.

Taustainfoks niivõrd, et kunagi elasid hundid peaaegu kõikjal Ameerika Ühendriikide mandriosas ning eeldatav hundipopulatsioon oli 250 000–500 000 isendit. Valitsuse poolt sponsoreeritud laiaulatusliku hävitustöö tulemusena olid hundid USAst (v.a Alaska) 1930. aastateks sisuliselt kadunud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.