Harilik leethiir ehk leethiir       Myodes glareolus

Algselt metsaelanikud asustavad nüüd meie arvukaid raiesmikke ja üha sagedamini võime neid hamsterlasi kohata linnaparkides.

Usinamalt tegutsetakse hämaruse saabudes, kuid talviselt hämaratel päevadel tegutsetakse samuti.

Kuningamänd

Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.

Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. „Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.

Talveilu

Nädal kujunes lumiseks. Suuremad lumesajud esinesid nädala algus- ja lõpupäevadel. Lume paksus kasvas avamaastikul üle 40 cm. Teede ääres kõrgusid suured lumevallid.

Keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -10…0 °C piires. Külmemad ilmad olid kolmapäevast reedeni, kui minimaalsed õhutemperatuurid langesid ‑13…-16 kraadini, päeval tõusid termomeetrinäidud ‑4…-7 kraadini. Kolmapäeval olid puud ja põõsad härmas, aga järgmiseks päevaks see juba kadus. Külmadel päevadel sadanud vähene lumi oli väga õhuline.