Kõrreliste tõlvtõbi nurmika kõrrel

Kõrreliste-tõlvtõvik       Epichloë typhina

Eesti Loodusuurijate Seltsi juures tegutseva Eesti Mükoloogiaühingu aastakoosolekul möödunud aasta detsembris valiti järgmise aasta seeneks kõrreliste-tõlvtõvik  – ilus suur hästi äratuntav tavaline mikroseen kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel.

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused: LINK

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Lumine mets

Nädal oli muutliku ilmastikuga. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -10,3…-0,7 °C piires. Tugevamad külmad esinesid nädala alguses ja lõpus.

Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -18,6 °C ja pühapäeval -18,2 °C. Teistel päevadel jäi minimaalne termomeetri näit -6,5…-9,0 °C piiresse.

Sääsklane sulal lumel

Õhutemperatuur tõusis plusspoolele ainult reedel, kui maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 2,0 °C. Uue aasta alguseks (keskööl) langes Jõgeva ilmajaamas termomeetrinäit -0,2 °C.

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Projektis osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud.