Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Liigirikkaim linnutorn oli tänavu Haapsalus

Postitas Looduskalender - T, 16.05.2017 - 09.09

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Paljassaare roostikutorn ja juhendaja Sten Lassmann

Laupäeval 13. mail toimus tornide linnuvaatluspäev, mil linnuvaatlejad selgitasid välja linnurikkaima vaatlustorni. 20 linnutorni konkurentsis võitis tänavu Haapsalu linnutorn, kus kohati 79 linnuliiki. Ühtekokku kuuldi-nähti 159 liiki linde.

Seitsmendat korda toimunud tornide linnuvaatluspäev jääb meelde heade vaatlusoludega. Ilm oli päikeseline ja hea nähtavusega, nõrk tuul soodustas lindude rännet ja hõlbustas linnuhäälte kuulmist. Seepärast pakkus merelinnale Haapsalule tugevat konkurentsi ka sisemaal Lämmijärve kaldal asuv Lüübnitsa vaatlustorn, kus kohati 77 liiki. Kolmandale kohale jäi Vihasoo torn Lahemaal 70 linnuliigiga.

19. NÄDAL 8.5.2016.-14.5.2017. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 16.05.2017 - 08.08

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kolmapäevane lumikate kell 13

Ilm muutus esmaspäevast kolmapäevani korrast külmemaks.

Kesknädalaks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4 kraadini ja öösel mõõdeti õhus -6, mullapinnal -4, maapinna lähedal mulla kohal -9 ja rohul -14 kraadi.

Lumes suplev vares

Lumes suplev vares

Hommikud olid enamasti hallased ja päikselised, kuid päeval läks taevas pilve, sadas hooti lund. Teisipäeval ja kolmapäeval tekkis sadudest lühiajaline lumikate. Kolmapäeva õhtul moodustus udu, neljapäeva hommikul oli nõrk härmatis, põllud tumedad ja niidud lumest valged.

Pärnumaal nähti Eestis harva kohatavat niidu-kaelustäksi

Postitas Looduskalender - E, 15.05.2017 - 17.17

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Niidu-kaelustäks. 14.05.2017, Pikla, Pärnumaa / foto: Arved Bauer

Eile, 14. mail vaadeldi Pärnumaal Pikla endiste kalatiikide juures Eestis harva kohatavat niidu-kaelustäksi.

Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus) on Siberi liik, kelle meile lähimad pesitsusalad ulatuvad Loode-Venemaal Valge mere äärde. Linnuharulduste komisjoni andmetel on niidu-kaelustäksi Eestis seni vaadeldud vaid 9 korda, enamasti rändeperioodil mais või oktoobris. Viimati nähti niidu-kaelustäksi Eestis 17.05.2010 Läänemaal Vaisi külas.

Nädal metsas. Piiritajad taevavõlvil.

Postitas Aasta Loom - E, 15.05.2017 - 15.25
Avapilt
Sisu

Jahedate ilmadega nädala lõpus jõudsid piiritajad kohale. See peaks tähendama, et soe saab peagi kindla võidu. Saab ju piiritaja oma toiduse vaid õhust putukaid püüdes. Putukaid paistab nüüd jaguvat, muidu oleks kauged rändurid saabumisega veel viivitanud. 

 

Kitsemamma käis kaamerat uudistamas. Kõhu suurus näitab, et poegimine pole enam kaugel. Emasloomade liikumine juba üsna raskejalgne.

Kevad käes!

Postitas Looduskalender - E, 15.05.2017 - 10.10

Fotod Arne Ader

Vaher õitseb

Vaher õitseb

 

Harilik vaher         Acer platanoides

 

Taimemaailm näitab kevade algust. Vahtra õitsemine kuulutav varakevade lõppenuks. Lõuna -Eestis puhkes märgiline puu õitsele möödunud nädalal, laupäeval Mulgimaal ning jõudis koos päevasoojadega põhjarannikule.

Niisiis, vahtrate õitsemisega algas meil fenoloogiline päriskevad.

Täisõites vaher on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel, päikeselistel kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui rohekat õietolmu koguvad ja ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada isegi kuni pange mett tugeva mesilaspere kohta.