Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kuldnokki kohatame juba kogu Eestis

Postitas Looduskalender - N, 16.03.2017 - 20.20

Fotod Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk

 

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

 

„Esimese laine“ saabujatest moodustavad enamuse juba varem meil pesitsenud isaslinnud. Päevarändurid on hästi märgatavad. Teadupärast on kuldnokad äärmiselt pesapaigatruud. Saabunud otsivad ülesse neile tuttava  möödunud aasta pesakasti ja „reeglina“ jäädakse sinna ka ööbima. Lastakse laulu, et peremehe kohalolu näidata, aga muidu elatakse veel „poissmehe elu“.

Emaslinde võime oodata nädala-paari jooksul, saabumine oleneb ränduritele sobivatest tuultest ning ilmaoludest.

Lõokesi saabub päev-päevalt lisa

Postitas Looduskalender - K, 15.03.2017 - 18.18

Fotod Arne Ader

Põldlõoke

Põldlõoke

 

Põldlõoke       Alauda arvensis

 

Selle väsimatu laulumeistri kevadist lõõritamist, kelle laulu kuuldes taevalaotuses lindu ennast vahel koguni otsima peab, tunnevad pea kõik. Aga paljudel meie seast on põldlõokesi või   nende toimetamisi õnnestunud lähemalt jälgida?

Maapinnal toimetavatele värvulistele tuleb igati kasuks tagasihoidlik sulestik – selline pruunikalt hall varjevärvus võimaldab linnul paigale tardudes möödujale märkamatuks jääda. Kui aga märkad põldlõokest veidi eemale lendamas, näib nende lennupilt lainjas ja veidi värisev.

Sobiv aeg pesakastide ülespanekuks

Postitas Looduskalender - K, 15.03.2017 - 08.08

Kirjutas Tarvo Valker, www.huvitavbioloogia.ee

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk

Käes on märtsikuu ja õues on ilmad läinud juba kevadisemaks. Esimesed rändlinnud on meile soojematelt aladelt nüüdseks tagasi jõudnud ning muutusi võib märgata ka mitmete paigalindude käitumises. Näiteks kuuleb üha sagedamini rasvatihaste „sitsikleiti” või puukoristajate vilistamist. See on selge märk, et lindudel on alanud pesitsusperiood.

Häid pesitsuskohti on tiivulistel sageli raske leida. Iseäranis suureks on „korteripõud” suluspesitsejate seas. Väga selgelt ilmneb see probleem majandusmetsades ja linnades, kus napib vanu õõnsustega puid.

Ka meie üha paremini ehitatud majad ei jäta lindudele enam nii rikkalikke pesitsusvõimalusi kui vanasti. Siinkohal saab inimene loodusele abikäe osutada ja rajada tehispesi.

Pesakasti tegemine.