Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

MINU METS: kas kaasik või kuusik?

Postitas Looduskalender - K, 10.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Lõotalv

Lõotalv

Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

Kevadine seahernes

Postitas Looduskalender - K, 10.05.2017 - 10.10

Fotod Arne Ader

Kevadine seahernes

Kevadine seahernes

 

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

 

Õitsevad nii võsa-, kui kollane ülane ning samades kasvukohtades kohtame samuti kevadist seahernest – viljaka pinnasega leht- ning segametsades, puisniitudel, aga ka parkides. Ära õitsenud taim jääb juunikuus rohurindes pea märkamatuks, kuigi lehed püsivad tal rohelistena kuni sügiseni.

Kakupoegadele harjumatu toit

Postitas Looduskalender - T, 09.05.2017 - 18.50

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Öösel tõid kakuvanemad poegadele neli kala….

 

Harilik särg      Rutilus rutilus

 

Kudemist alustavad särjed Matsalu lahes, kui veesoojus tõuseb üle 8 ºC , toimetades soojätkamisel umbes poole meetrises vees. Tänavuse kevade visa areng on nihutanud tavapärase aprillilõpu kudeaja, mis kestab umbes kolm nädalat maikuusse.

Paistab, et kodukakud on särjekoelmu avastanud ning püüdsid särgi varahommikuses hämaras, veidi enne kella nelja.

Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval

Postitas Looduskalender - T, 09.05.2017 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid (lad k Calidris pugnax). Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.