Limaseened on organismid, kelleta ei saa läbi seeneaeg. Nagu nimi ütleb on neis midagi seenelaadset, sest nad paljunevad eostega nagu tõelised seened.

Samas on mükoloogid nad üksmeelselt seente hulgast välja arvanud ja kutsuvad nüüd neid hoopis limakuteks. Olgu nimega kuidas on, vaatamata süstemaatilisele segadusele jätkavad paljud mükoloogid limaseente uurimist, sest tegemist on hästi põnevate organismidega.

Enamiku ajast on nad amööbilaadsete rakkudena peidus kusagil kõdunevate taimolluste vahel. Silmaga neid siis näha pole võimalik. Vaid siis, kui ümbrus vihmaste ilmadega piisavalt niiskeks muutub, alustavad nad oma limast elutsüklit, mida nimetatakse keerulise nimega – plasmoodium. Siis söövad nad kõike, mis ette juhtub ja kellest jõud üle käib – lagunev taimne materjal, bakterid ja muu pisielu. „Kõht“ täis (päris kõhtu limaseentel mõistagi pole) valmistab kuivav plasmoodium mitmesuguse kujuga eospead ja elutsükkel algab uuesti.

Meie metsades limaseeni jätkub. Enamasti on nad nii pisitillukesed, et nende leidmiseks tuleb kusagile kõduneva puutüve juurde kükitada ja hoolikalt uurima hakata. Vahel on nende kogumid hästi erksavärvilised ja paistavad kaugelt silma.

Juuresolevatel piltidel on kahe limaseeneliigi eospead. Valged „pallikesed“ on umbes 0,5 mm läbimõõdus. Punased kerad on aga tervelt 1 mm suured.

Avastamisrõõmu ja silmailu jätkub.