Arukask        Betula pendula

Sookask        Betula pubescens

Ilmad on muutunud sügisesteks, tugevad tuuled igapäevasteks kaaslasteks, aga kasekuld ilmestab metsateedel veel okaspuude rohelust.

Puuks sirguvad meil kaks kaseliiki – arukask ja sookask. Nagu juba nimi ütleb kasvavad sookased niisketel või suisa soistel turbamuldadel. Arukase nimi viitab samuti kasvukohale, kas aru- või mineraalmaale.

Nimetatud puudel pole kerge vahet teha. Oleme harjunud, et arukase oksad on rippuvad, aga sookasel püstised. Lehed, arukasel rombjad, sookasel ümarad. Kuid sageli võime trehvata looduses nende liikide ristandeid, kus märgatavad mõlema liigi tunnuseid. Näiteks kuivendatud soodes kasvavad mõlemad liigid läbisegi.

Sookask

Aeglasema kasvuga sookased jäävad madalamaks ning nende igagi lühem. Tüvekoor jääb kuni kõrge vanuseni siledaks ning valgeks. Tumedamat korpa moodustub ainult tüve alaosale. Sageli märkame sookaskede võrades „tuuleluudasid“.

Kui suvekuumal päeval kase koort katsuda tundub see alati meeldivalt jahe, aga talvepakasega tundud nagu õhkuks puukoorest soojust. Valge kasetoht kaitseb puud aasta ringi. Selline kohastumus võimaldab kasel taluda ka äärmiselt suuri temperatuuride kõikumisi.

Põõsakujulisteks jäävad vaevakask ning madal kask. Ainsaks „väärispuuks“ sirgub arukase looduslik vorm – maarjakask ehk karjala kask.

Marjassaare. Alam-Pedja