Kärestikel tegutsev talivõõras

Eingereicht von Looduskalender - Mo., 19.02.2018 - 14.14
Autorid

Fotod Arne Ader

Vesipapp

Vesipapp

Textkörper

 

Vesipapp       Cinclus cinclus

 

Jäävaba kärestikulisele jõelõigu läheduses, mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt jälgima.

Kui veab võib märgata vesipapi ehk jõeköstri tegutsemist: nii vanarahvas seda lindu kutsus. Pappi märgates, jää paigale sest tegu on suht inimpelgliku ning valvsa linnuga. Lähemale katsu linnule saada sukeldumiste ajal sest Sa tahad teda ju pildistada… Talvisel ajal kohtame tegutsemas pigem üksikut lindu, harva paari, kuid juba märtsikuus otsivad papid omale paarilisi.

Esmalt hakkab silma vesipapi valge kurgualune ning rind, peasulestik võib olla nii pruun, kui must, seljasulestik musta värvi ja ülejäänud nüansse uurid juba ise. Silma jääb veel lühike saba ja tugevad jalad. Tegu on umbes rästa suuruse linnuga: kehapikkust kuni paarkümmend sentimeetrit, kaaluks umbes seitsekümmend viis grammi.

Kas linnu sulestik ei meenuta vaatajale köstri kuube. Seda muljet toetavad ka linnu liigutused: enne vette sukeldumist, häirimise või ehmatuse korral teeb jõeköster kiireid kummardusi.

Kui värvikas jäälind vaid sukeldub oksalt väikekalade püüdmiseks, siis vesipapp on meie ainus laululind, kes nii ujub, kui sukeldub.

Olgu milline pakane tahes, nälg ajab papi vette. Toidupoolist otsitakse veekogu põhjast just vastuvoolu mööda põhja joostes, lisaks kasutakse vee alusel liikumisel tugevas voolus ka tiibade abi. Sellise jahiretke pikkuseks võib olla oma paarkümmend meetrit ja kestvus mõnikümmend sekundit. Jõe põhjas hoitakse endid varvastega kinni, kui nokaga kivikesi ringi keeratakse, et nende alt midagi söödavat leida või väikekala haarata. Kui lind varvastega põhjast lahti laseb, vupsab kerge lind koheselt pinnale.

Vesipappidel muutub tegutsemine keerulisemaks, kui jõe voolukiirus küündib 3 m/s, siis muutub sukeldumine raskeks, vesi sogasemaks, mis omakorda halvendab nähtavust. Ühe sukeldumise aeg kestab alla poole minuti ning võib toimuda kuni pooleteise meetrises vees.  

Keda siis vee all kütitakse? Talvisel ajal kuni viie sentimeetriseid kalu või suuremate kalade maime (ikka neid, kes just selles jões elutsevad) sest külmas vees leidub vähem nii vesikakandeid, kirpvähke, kiilivastseid, limuseid, kui kaane. Lõheliste kudepesa leides toitutakse kalamarjast.

Tegutsetakse kogu lühikese talvepäeva vältel. Vees toimuvat passitakse kas kivilt või jääservalt, sukeldutakse vahel ka veepinnal ujudes või suisa lennult.

Märtsikuus „leitakse“ omale paariline, et juba tuttavaga kaaslasega lennata koos märtsi lõpus, aprilli alul kaugele Põhjalasse pesitsema.

Vesipapid on meil haruldased pesitsejad.

Vesipapp ööbib suitsupääsukese pesas

Vesipapp ööbib suitsupääsukese pesas

Õhtuhämaras püütakse pika talveöö ajaks majutuda mõnda turvalisse paika olles siis kaitstud öisel ajal liikuvate kiskjate eest. Seda pakuvad kõikvõimalikud kaldauurded ja eriti sellised, millesse pääseb sukeldudes läbi vee, kuigi seal võib vahel jäälõksu sattuda. Parema puudumisel ööbitakse lihtsalt kaldajää serva all. Arne piltidelt näeme, millise koha vesipapp on ööbimisteks leidnud.

Näiteks rootslased valmistavad vesipappidele jõgede veerde lihtsaid, pisikesi ööbimiskaste ja eks seegi ole lindudele abiks.

Vaatluseid viimasel nädalal: LINK

 

Vesipapi ööbimispaik vesiveskis

Vesipapi ööbimispaik vesiveskis

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite, um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere informationen“.