Vainurästas     Turdus iliacus

Laulurästas       Turdus philomelos

Meil pesitseb kokku viis rästaliiki. Pisemad nendest ning lisaks kõigele ka välimuselt üsna sarnased  oleks vainu- ja laulurästas.

Levinud on vainurästad meie parkides ja metsade servaaladel, kusjuures pesitsejate arvukuseks hinnatakse üle saja tuhande paari. Laulurästaid võib pesitseda meil kuni kolm korda enam. Kohata võime nii linnade parkides, kalmistutel, aga metsades, kus laulurästad elutsevad peab olema palju kuuski. Kõige linnalikuma eluviisiga on kõigile tuttav musträstas.

Vainurästaste kurnas on kõige levinumad viie, kuue munalased. Hauduvad mõlemaid vanalinnud ja haudevältuseks piisab 11-12 päevast. Pesarüüstajatele kättesaadav maalähedane pesa viitab sellele, et umbes pooled vainurästaste pesad saavad rüüstatud.

Vainurästas

Kuidas suht sarnaseid liigikaaslasi omavahel eritada? Vainurästaste külgede ja tiivaaluste sulestik hakkab roostepruuni värvuse tõttu silma. Laulurästal sellist värvi me ei märka, aga silmahakkavad suured, tumedad ning ümarad tähnid rinnaesises sulestikus. Mõlema liigi vanalinnud kannavad sarnast sulerüüd. Vaid vainurästastele omast valkjat kulmutriipu märganud vaatleja saab sellestki erisusest määramisel abi.

Laulurästas

Laulurästad, millele nende nimigi viitab on laulumeistrid, kellele vainurästad  alla jäävad. Kirjeldatud rästad istuvad lauldes reeglina liikumatult puu ladvapoolses otsas.