Kaunis kuldking         Cypripedium calceolus

Kaunist kuldkinga tunnevad paljud loodusesõbrad. Täis õitseaeg ka Eesti loodeosasse jõudnud. Metsalembest taime kohtab enam meie saartel ja Lääne-Eestis vast kõige tavalisem ongi kuldking Muhus. Hajusalt kasvab kuldking pea kogu mandriosas.

Õitsemisikka jõuavad kuldkinga taimed kümne, viieteist aastaga. Mullas peituv horisontaalne risoom moodustab harunedes mitmeid kuni kümneid erinevaid puhmikuid (kloone). Sellise, edukalt kloone kasvatava taime vanus võib olla sadakond aastat, kuigi nähtavad maapealsed taimevarred püsivad elus vaid selle suve.

Kasvukohana eelistab kuldking parajat poolvarjulist ning parasniisket metsaalust, kus suured rohttaimed või põõsad kasvukohta ei varjuta. Niisiis inimtegevusest mõjutatud puisniidud või lookadastikud, mis on meie jaoks pärandmaastikud. Metsatüüpidest sobivaid kasvukohti leiab nii salu-, loo-, kui laanemetsadest.

Kirjeldame igaks juhuks ka taime sest ainult lehtede järgi võib olla raskem kuldkinga ära tunda. Lehed meenutavad piibelehe lehti, aga kuldkinga lehed on servadest ja leheroodude juurest tihedalt karvased, samuti paistavad taime varred karvased. Õitseva taime kõrgus võib küündida üle poole meetri ning õisi leiame varrelt üks või kaks, harva kolm.

Kuldkinga tolmeldavad sobiva suurusega umbes mesilase suurused putukad, aga õitest viljub vaid napp veerand.

Kogu Euroopas kaitsealune ja suurima õiega käpaline. Kaunis taim, keda peetakse Euroopas looduskaitse sümboliks.