Sageli näeme kaameraga toidumaja teiste lindude seas vilgast sinist lindu sinitihast, kelle toiduks on küll peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud. Siiski toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest ja marjadest ning maiustab hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kuigi sinitihased on teistest tihastest riiakamad ja peletavad eemale endast suuremad rasvatihased, jäävad nad reeglina siiski toidumajal endast suurematele lindudele alla. Sarnaselt teistele tihaslastele on ka sinitihased väga õppimisvõimelised: näiteks õppisid just nemad 1950-ndatel Suurbritannias ära, et ukse taha toodud piimapudelitel fooliumist korki katki nokkides saab kätte piimale kogunenud koore. Peagi oli see toitumisviis laialt levinud kogu Suurbritannias ja ka rasvatihaste seas.

Eestis on sinitihane üldlevinud ning tavaline leht- ja segametsade, parkide ning aedade haudelind. Sinitihaseid pesitseb Eestis 100 000-150 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-400 000 isendit.

Septembris-oktoobris rändab osa sinitihastest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning talveks Eestisse jäänud sinitihased liiguvad tihaste segasalkades sobivate toitumispaikade vahel ringi. Kui teile tundub, et toidumajal näeb palju sinitihaseid, võib siiski tegu olla vaid paari isendiga – sinitihased on talvel märksa paiksemad kui näiteks rasvatihased.

Sinitihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Sinitihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee