Tartu-Kallaste maantee ääres kasvab üks enamlevinud looduslik nartsissiliik. Tõsi on, et enamlevinud on see liik küll Vahemeremaade mäestike jalamil asuvatel niitudel. Lääne- ja Kesk-Euroopa ongi kollase nartsissi (Narcissus pseudonarcissus) algne kasvukoht.

Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.

Kollane nartsiss on Ühendkuningriigis Walesis elava riigita keldi rahva kõmrite rahvuslill. Keegi ei tea, kas juba 16.sajandil daffodil’ina tuntud kollane nartsiss, jõudis Britannia-aladele Rooma impeeriumi ajal või varemgi veel.

Kollane nartsiss on naturaliseerunud ka Austraalias ja paljudes teisteski kohtades üle maailma.

Vara valla vapil on kolm kollase nartsissi õit, tähistamaks 1880ndate lõpus või 1890ndate alguses Sookalduse külas paikneva Singli talu peremehe Peep Sibula Saare mõisast toodud kollase nartsissi sibula istutamist oma koduaeda.

Selle nartsissisibula olevat jutu järgi kinkinud Peebule Saare mõisa mõisapreili sümpaatia märgiks. Enne Esimest maailmasõda ehitasid Singlid uue maja ja mahajäetud aias, mis peagi metsistus, kasvasid nartsissid imekombel ilma hooldamata edasi kuni tänaseni.

Eestis ainuke ja ainulaadne kollase nartsissi naturaliseerunud kasvupaik võeti juba 1964.aastal looduskaitse alla.

Koht väärib vaatamist ja külm kevad pikendab muidu nii lühikest õieaega.

Droonivideo annab kasvukohast ülevaate, aga iga uus tehnikavidin tahab harjutamist saada.