Harilik nastik        Natrix natrix

Nastik ei ole mürgimadu. sestap ongi inimesed roomajat oma elamute läheduses sallinud juba ammustest aegadest. Sõnnikukuhjad lautade taga olid nastikumunadele haudumise paikadeks ning nende roomajate kohalolek hoidis taludest eemal pisinärilised - kuuluvad ju hiired roomajate toidusedelisse.

Meil on nastikud levinud rohkem maa lääneosas, rannikualadel ja saartel sest nendele roomajatele sobib niiskem elukeskkond. Lisaks veekogude kaldaaledele roostikud, luhad, samuti sooveerne maastik.

Valdavalt terashalli värvi, kuid trehvab ka päris musti isendeid, näiteks Saaremaal ja Ruhnul. Liigitunnusteks pea külgedel hästi märgatavad, oranžid, kollased või loodusvalged laigud, mis pigimustadel isenditel võivad vahel puududa.

Täiskasvanud isasnastikute pikkuseks on mõõdetud kuni seitsekümmend sentimeetrit, kuid emasloomade pikkusele jääb see alla pea poole jagu alla, suuruste vahe seega päris tähelepanuväärne.

Nastikud tegutsevad päevasel ajal, mil liigutakse umbes kilomeetri ringis, öö veedetakse oma peidupaigas. Lisaks ujumisele ollakse ka head ronijad, turnitakse puudel (sel ajal, kui linnud pesitsevad) või ronitakse veest tulles kõrgele kaldale.

Täiskasvanud loomade põhitoiduse moodustavad meie looduses kõige arvukamad rohukonnad ja veekogude läheduses ei pruugi nälga karta, kuid jahitakse pea kõike, mida annab alla kugistada

Juuni lõpul aga sagedamini juuliskuus munesid emasloomad oma munad „looduslikesse haudlatesse“, milleks võivad olla: sõnniku- (neid on maru väheks jäänud), komposti- või lehehunnikud, kõdunevad kännud, metsakõdu, mererannikul lamupeenard… Täiskasvanuks saavad emasnastikud nelja aastaselt olles siis kasvanud üle kuuekümne sentimeetri pikkuseks.

Pärimas eas emasnastik võib muneb kuni veerandsada muna, tavalisem on kümmekond, kuid vahel võivad eriti head munemiskohta kasutada mitu emaslooma. Sellega lõpebki nastikute järelkasvu emahoolitsus.

Augusti lõpupoole või septembris (tänavu hilineb looduses toimuv) kooruvad emasnastiku poolt munetud kahe kuni nelja sentimeetristest kokkuliimunud nahkjatest munadest „nastikulapsed“. Vastkoorunud on sellised umbes pliiatsi pikkused, kes roomavad koheselt laiali, et alustada täiesti iseseisvat elu. Kuna septembrikuu lõpus peab juba hakkama endid talvitumisele seadma peavad noored endid korralikult nuumama - jahitakse vihmausse ja muud sarnast, kaldavees jahitakse kalamaime.

Nastikute vaenlasi ei jõuagi ülesse lugeda. Tupikusse aetud loom võib teeselda surnut viimases hädas pritsida vaenlase poole kollakat, vängelt lõhnavat löga…

Kui keegi lugejatest peaks noori nastikuid saama pildistatud või videole salvestatud oleks kena, kui Te seda materjali ka looduskalendriga jagate.

Nastik ujub meres