Jõeforellidel on kätte jõudnud kudemise aeg. Kenade kalade tegemisi saame jälgida reaalajas juba neljandat aastat RMK Põlula kalakasvanduse territooriumil paiknevast ojast, mis on lisajõgede kaudu ühenduses kuulsa lõhejõe Kunda jõega.

Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel aegadel merest ja kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügisel kudemas käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole aga kunagi merega ühenduses olnud, on kalad juba aastasadade vältel inimese poolt asustatud.

Sellel sügisesel kudeajal veepuudust pole ja hõrnad võivad Põlulas kenasti oma elu tähtsamat tegu teha ning lõhed ja meriforellid saavad takistamata merest jõgedesse ilma “jalad ristis” oodates aega, kui veetase jões tõuseb.

Lõhede ja meriforellide kudeaeg algas jõeforellide omast varem ja kestab veel täie hooga. Videos on näha meriforell, kes on Harjumaal asuvast Vahiküla astangust üle saanud ja arvatavasti parasjagu kogub jõudu teekonna jätkamiseks. Paras mõistatus on, kuidas aga kala suudab väga kiires veevoolus ühe kohapeal püsida ilma, et selleks nähtavalt pingutaks? Ja vesi pritsib koonu juures kahte lehte laiali.