Ohakalind        Carduelis carduelis

Pesitsemas oli meil ohakalinde keskeltläbi viiskümmend tuhat paari ja toimetati rohkem lehtpuu puistus, taluaedades, parkides ehk on tegelikult muutunud kultuurmaastikes toimetavaks liigiks.

Läbirändajate suundumine talvitusaladele lõpeb koos novembrikuu algusega, milles ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. Talvitujaid võib meile jääda mõnekümne tuhande ringis, aga nendest juba siis, kui aeg nõnda kaugel.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena.

Värvikirevust jätkub ohakalindudel mitme linnuliigi jagu. Vanalindude sulestik paistab üsna sarnane. Nad on umbes rasvatihase suurused, kaalult alla paarikümne grammi. Kröömike suurematel isalindudel on peasulestikus veidi enam punast ja tiival olev kollane triip veidi laiem ning värvikam. Emaslindude tiivasuled veidike pruunikamad, aga looduses vaadeldes kujuneb eristamine ikka raskeks.

Ohakalind

Aga tänavuaastased noorlinnud tunneb vaatleja salgas kergesti ära – nad on hallikaspruuni sulestikuga, mis peente triipudega, kuid tiibadel võib märgata juba kollaseid sulgi.

Seemnetoidulistena otsitakse kõhutäit umbrohtunud maaaladelt: korvõielistelt taimedelt, ohakatelt, takjatelt, kus tegutsejaid kergem märgata.

Vaata kus tegutsevaid ohakalinde viimasel nädalal märgatud: LINK

Ohakalind