Suur-laukhani Anser albifrons
Sügisrände ajal suur-laukhanede parved meie rannakarjamaadele peatuma ei jää, kui just suurem ilmmuutus koos lõunakaarte tormituultega ei sunni. Rändetipp on läbi saamas, aga viimaseid lahkujad võime kohata veel novembri lõpus ja detsembri alul ehk läbirändajaid võiks olla tänavu hinnanguliselt paarisaja tuhande ringis.
Teiste hanedega võrreldes kõlavad laukhanede rändeparve häälitsused heledamalt ja meloodilisemalt, mis suisa sunnib märkaja rändeparve poole pead tõstma.
Suhteliselt sageli võime märgata suur-laukhanesid segaparvedes koos rabahanedega.
Laukhanede valge laik nokatüvikul on päris suur, ulatudes nokatüvikust laubani olles seega ka lennupildis kenasti nähtav, kuid puudub veel tänavu aastastel noorlindudel.
Lennupildis märkame veel vanalindude kõhul ristisuunalisi mustjaid vööte, mis samuti noorlindudel puuduvad (vaata Arne fotolt). Noka värvus roosa (noorlindude nokk paistab tumedamana), jalad kollakas oranshid. Kaal jääb neil napilt kahest kuni kolme kiloni, sulestiku seljapoolne värvus tumepruun, alapool valkjaspruun.
Väike-laukhani. Tallinna loomaaed
Väike-laukhani Anser erythropus
Kaitsealused väike-laukhaned toome lihtsalt ära kui liigi. Ornitoloogid loendavad neid sügisrändel vaid mõnekümne isendi ringis.
Laukhanede häid vaatlusalasid on nii mandril, kui rannikul: Sangla, Aardla, Räpina ja Audru polder, Vooremaa järved, Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala, Häädemeeste rannaniit ja ka mujal.
Suur-laukhanede viimase nädala vaatlused: LINK
Haned rändel