Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Emaste lapsuliblikate tiivavärvus on oluliselt kahvatum - valkjasroheka alatooniga. Seetõttu võib ereda päikese käes lendav emane lapsuliblikas jätta valge liblika mulje.

Kuigi vanarahvas on öelnud, et valge liblika kohtamine kevadel tähendab rasket suve, ärge heitke meelt. Järgnege lendavale valgele liblikale kuni ta puhkama maandub. Emast lapsuliblikat lähemalt uurides selgub, et ka tema on tegelikult kollane. Ja kui vaatame lapsuliblika tiiba suurendusega, siis lisandub kollasele õrn rohekas toon.

Lapsuliblikate tiibadel ilmneb lähivaates hoopis rohekas alatoon

Varakevadel oli pidur peal, aga soojal nädala algusel peaks kevadliblikaid kindlasti näha olema.

Meeldetuletus:

Raamatu kordustrükk oli täna Tallinnas saadaval kirjastuse „Varrak“ kauplustes (Apollos oli läbi müüdud). Mõnus nii lugemiseks, hää  päevaliblikate määramiseks, aidates Eestis elutsevaid päevaliblikaid tundma õppida, tutvustades nende elupaiku ja elukäiku.

Looduskalendri arvamust mööda on tegu parima Põhjamaade päevaliblikaraamatuga, mida soojalt võib soovitada. Loodusesõbral lihtne kasutada ja ilus kingitus vastu liblikaaasta algust.