Teine varahommikune muna kurepesas

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra 

Isaslindude suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes, neerude juures paiknevast raiast (raig on seemnesari), mis toodavad sigimisperioodil sugunõret ning on sel ajal oluliselt suurenenud.

Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini, kuid enamikul lindudel kloaagist väljasopistuv suguti puudub. Kopuleerutakse seemendamiseks, ehk emaslinnu munaraku viljastamiseks.

Emaslindudel toodab sugurakke kõhuõõnes paiknev munasari. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse, mille alguses moodustub munaraku ehk meile kõigile tuttava munakollase ümber  munavalge. Keskmises, kitsamas munajuha osas tekib munavalgele ümber nahkjas kest (seda oleme muna süües samuti märganud). Munajuha viimases osas (mida nimetatakse ka emakaks) kattub muna mineraalse koorega. Munajuha avaneb kloaaki ning kui muna on sinna jõudnud, sellele järgneb  munemine.

Muna teke emaslinnu organismis on äärmiselt energiamahukas, seetõttu munevadki suuremad linnud mõnepäevaste vahedega.