Ajaarvamisest haigrukoloonias

Enviado por Looduskalender el Jue, 18/05/2017 - 11:11
Autorid

Kaamerapildi napsas Mutikluti, kaameraoperaator

Imagen
Hetk enne poegade söötmist
Cuerpo

Hetk enne poegade söötmist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Haigrukoloonia elab oma tavapärast elu, aga vaatajal oleks hea teada mõningaid pidepunkte haigrute elukorraldusest.

Miks me näeme ühes pesas erineva suurusega Haigrupoegi? Emaslinnud munesid pessa kolm kuni viis muna ning tavapäraselt lisandus pesasse muna kahe päeva tagant. Haudumisega alustati kohe, esimese muna munemisega, mistõttu näemegi pesades erineva suurusega haigrupoegi. Teadmiseks, et haigrupaarid püsivad koos vaid ühe pesitsushooaja.

Kuidas suures plaanis haigrupoegade vanust määrata? Kahenädalased haigrupojad tõusevad jalule, nooremad lösutavad pesapõhjas.

Vanalinnududest üks valvab pesal poegi kuni kolme nädala vanuseni, alles siis usaldavad vanemad pojad omaette pesale jätta ja muidugi on selleks ajaks suurenenud poegade toiduvajadus – üks vanalind ei suudaks seda enam rahuldada.

Vahel võivad suures osas kalatoiduliste lindude pesitsuskolooniad olla veekogudest isegi kümmekond kilomeetrit eemal. Vannalinnud püüavad poegadele väiksemat sorti kalu, mis sisemaa kalastusveekogudes enamuses (särjed, kogred, ahvenad…). Kudeajal püütakse ettevaatuse kaotanud kahepaikseid, veekogude kaldavööndist otsitakse selgrootuid, rohurindest pisiimetajaid…

 Pildilt näeme, millist „prügikala“ noorlindudele toiduks tuuakase…
Pildilt näeme, millist „prügikala“ noorlindudele toiduks tuuakase…

Etiquetas

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.