Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.
Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.
Väljaspool lindude pesitsusaega tuleks võimaluse korral säästa kullipesi ja rähniõõnsusi. Rähnid väärivad oma ökoloogilise rolli tõttu viisakat kohtlemist - lisaks igapäevasele saneerimistööle loovad nad pesitsusvõimalusi ka teistele olenditele. Mitmed rähniliigid on just metsanduse survel muutunud haruldasteks.
Metsaomanik peab tundma oma metsa kõiki korruseid. Iga suurem risuhunnik puu otsas viitab sellele, et metsas elab heauskseid tiivulisi, kes ei loe kinnistusraamatut. Mõni neist - näiteks meri-, kala- ja kaljukotkas, on kaitstud rangelt ning nende pesade lähimas ümbruses kehtib täielik raiekeeld. Kaitse-eeskirjade ja võimalike hüvitiste osas tuleb konsulteerida looduskaitsespetsialistidega.
Kakud valmistuvad pesitsemiseks juba kevadtalvel ning sageli langetatakse just siis isaslindude poolt välja valitud pesapuud. Liiga sageli rikutakse kakkude pesitsusrahu just teadmatusest.
Erinevate kakuliikide arvukus kõigub aastati suurtes piirides, kuid sajakonna hektari metsa kohta pesitseb üsna tõenäoliselt mõni kakupaar. Ükski kakuliik ei kuulu rangelt kaitstud ja eriti ohustatud liikide kategooriasse, kuid kuna kakkudele sobivad pesitsemiseks eelkõige raieküpsed metsad, siis sõltub lindude käekäik metsaomanike heast tahtest. Sobivates mõõtmetes pesakastidega võib kakke meelitada ka keskealistesse puistutesse.
Metsataimestiku käekäik sõltub paljus valgusoludest - pärast raieid taanduvad varjutaimed ning tihedaks kasvanud metsas hääbuvad poolvarjutaimed. Nii näiteks vajab mõningatel juhtudel valgustusraiet kuldkinga kasvukoht. Kuid ära toimi siin omapäi. Pea meeles, et kui leiad oma metsast rangelt kaitstavaid taimeliike, tuleks koheselt konsulteerida asjatundjatega (KKI looduskaitse uurimiskeskus, Tartu, Akadeemia 4, tel. 27/427434).
Teistesse kaitsekategooriatesse kuuluvate taimede puhul püüa metsa hoida just sellisena nagu ta on. Metsades kasvavaist looduskaitsealustest taimedest võib veel nimetada jugapuud, karulauku, koldasid, näsiniint, karukelli ja mitmeid käpalisi.
Järgnevalt tutvume mõnede looduskaitsealuste loomade ja taimedega lähemalt.
Valgeselg-kirjurähn
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Valgeselg-kirjurähn vajab toitumiseks jalal seisvaid kõdunevaid lehtpuid ning selliseid majandusliku väärtuseta kõdupuid ei tohiks langetada kergel käel.
Musträhn
Musträhn Dryocopus martius
Musträhnide raiutud pesaõõnsusi katavad kakud, õõnetuvid, sõtkad, oravad, nugised ja nahkhiired.
Kolmvarvas-rähn eelistab toitu otsida kuivanud kuuskedel ning võib end sisse seada kobraste uputatud kuusikus.
Lendorav, foto Rainar Kurbel
Lendorav Pteromys volans
Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese ellujäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus
Salumetsades kasvav kuldking kuulub rangelt kaitstavate taimede nimekirja.
Tumepunane neiuvaip. Foto Toomas Hirse
Tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens
Kuivemates metsades võib just peale raiet õitsema hakata tumepunane neiuvaip.
Pruunkaru
Pruunkaru Ursus arctos
Talveund magavad karud ei näe unes raieplaane, seda paremini tuleb metsaomanikul tunda karude kombeid.
Metsakuklaste pesades käib asjalik sagimine
Metsakuklased Formica sp
Metsakuklasesse peaks metsaomanik suhtuma, kui oma liitlasesse ja sõpra.
Mäger. Foto Kalmer Lehepuu
Mäger Meles meles
Tõelised mägralinnad – ulatuslikud maa-aluste käikude süsteemid – on aastakümnete vanused.
Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Must-toonekurg kuulub rangelt kaitstavate liikide nimekirja. Ta vajab pesitsemiseks täielikku rahu ja pisimgi häirimine sunnib teda oma kodu hülgama.
Veebikaamera pilt Bea, LK foorumist
Väike-konnakotkas Aquila pomarina
Väike-konnakotka pesa võib leida ka põldudevahelistes metsatukkades.
Metsisekukk
Metsis ehk mõtus Tetrao urogallus
Range kaitse all on ka kõik metsiste mängupaigad, nende olemasolule viitavad varakevadel lumele jäetud suured jala- ja tiivajäljed. Põliste metsise mängupaikade hävimisel tekivad nn. Hullud metsised, kes võivad mänguhoos isegi inimesele pähe lennata.
Kanakull
Kanakull Accipiter gentilis
Vanades kuusikutes pesitseva kanakulli arvukus on vähenenud ning see liik ei ole enam lindprii nagu vanasti.
Karvasjalg-kakk
Karvasjalg-kakk ehk laanekakk Aegolius funereus
Karvasjalg-kakk on väheldane ja harv kakuliik, kes pesitseb musträhni pesaõõnsustes.
Kassikakk. Foto: Kaarel Kaisel
Kassikakk Bubo bubo
Meie suurim öökull – kassikakk – eelistab aastakümneid pesitseda samas paigas, enamasti männikus otse maapinnal. Häirimisel hülgab ta pesa kergesti, vaid raie õigeaegne peatamine võib päästa kaku pere.
Händkakk
Händkakk Strix uralensis
Händkakk on praegu meie metsada tavalisim öökull. Pesitseb murdunud puude tüügastes, suurtes õõnsustes ja vanades kullipesades.
Värbkakk
Värbkakk Glaucidium passerinum