See video sai salvestatud Pärnumaa sügiseses männimetsas. Metsis tuli ümber minu ringe tehes järjest lähemale, kuni lõpuks ründas mind, üritades kahel korral mulle lausa pähe lennata - ründehetk jäi mõistetavalt videost välja kuna pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

LK kommentaar:

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Tihemini kohatakse „hulle“ metsisekukki kevadel. Suvisel ajal ei ole sellist käitumist täheldatud. Hälbega isendeid võib uuesti kohta alates augusti kuust, talvel pole sarnaselt käituvaid isendeid samuti täheldatud. Päris hirmutav, kui Sind peaks ründama nelja kuni kuue kilone uhke metsisekukk.

Metsaraide tagajärjel on metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas. Metsiste elupaikadeks sobivad kas rabastuvad või rabametsad, kus metsarinne kõrgub üle kaheteist meetri.

Talvel elutsetakse männikutes, aga vähemal määral ka männi ning kase segametsades. Alla kuuekümne aastastes metsades metsised ei elutse. Loendusandmed näitavad, et üle poole meie metsistest elutsevad saja aastastes metsades (möödunud aastal tehtud seireandmeid meil veel kasutada pole).

Septembri teisest poolest alates on metsisekuked liikunud oma nn kodupiirkonda, mis asub üldjuhul alla kilomeetri „metsisemängu“ paiga lähedusest.

Alates kevadisest mänguajast on linnud päris laialt ringi liikunud. Kui aga selle aja sees on toimunud kodumetsas suured muutused (näiteks lageraie), siis sellist kohta metsised enam „omaks“ ei võta.

Metsiste väljakujunenud mängupaikade vanus võib küündida kuni 120 aastani. Teadlaste andmeil võivad metsised taluda veel kuni poole hektari suuruseid, aga kitsaid, umbes kolmekümne meetri laiuseid raielanke.

Viimase poole sajandiga on meie loodusest kadunud üle poolte teada olnud metsiste mängupaikadest. Looduslikult säilinud Eesti mandri metsades pesitseb tuhatkond metsise paari, meie saartel linnud ei elutse. Olukord on rohkem, kui halb.

„Hulludeks metsisteks“ kutsutakse tavapäratu käitumisega linde, kes ilmuvad vahel isegi inimasulatesse, aga metsas võidakse inimese suhtes päris ähvardavalt käituda.

Hiiumaal kohati metsisekuke sarnast käitumist 1938. aastal, mandril alles 1961. ning „hullu“ metsisekana 1964. aastal. Hullude isas- ja emaslindude hinnangulist suhet võiks pidada umbkaudu 2:1, sellise käitumisega linde kohatakse aastas kuni kümmekond.

Niinimetatud hullud linnud elavad erakutena või liiguvad liigile täiesti võõras ümbruses.

Teadlasetel puudub teave, kas hälbega lind paraneb hullusest, leides omale sobiva elupaiga?

Arvatakse, et kirjeldatud käitumist põhjustab hormonaalse regulatsiooni häire.