Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

 

Palju lihtsam on põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi.

Põhjatihase häälitsused: http://www.xeno-canto.org/287201

Salutihase häälitsused: http://www.xeno-canto.org/94718

Põhjatihase laul: http://www.xeno-canto.org/217265

Salutihase laul: http://www.xeno-canto.org/282962

Põhjatihase elupaigaks on okas- ja segametsad. Hiljutises Lätis tehtud uuringus selgus, et vanades metsades suudavad põhjatihased ja ilmselt ka mitmed teised värvulised karmi talve märksa edukamalt üle elada kui tagasihoidlikuma toidulauaga noores metsas.

Eestis on põhjatihane üldlevinud ja tavaline haudelind. Ta on paigalind, kes võib siiski mõnel sügisel ette võtta ka ulatuslikuma rände. Põhjatihaseid pesitseb Eestis 60 000-100 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-300 000 isendit.

Põhja- ja salutihase eristamine sulestiku järgi ei ole lihtne. Ülal põhjatihane, all salutihane. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Põhjatihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned ning marjad. Talvel tegutsevad põhjatihased koos teiste tihastega segasalkades.

Põhjatihase kohta loe lisaks rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/pohjatihane.
Põhjatihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Põhjatihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee