Terve tänavuse suht olematu talve aja on õhuniiskuse protsent pea kogu aeg kõrge olnud. Mõnede külmemate ilmadega saime näha ka härmatist ja seda nii puudel, kui esemetel. Ilmateade lubab nüüd veidi külmemaid öid ning sisemaal koguni kerget pakast.

Niisiis on põhjust jäälilledest rääkida, kuigi tänapäevaste akende vahel ei pruugi ilusat vaatepilti tekkidagi. Nimelt on uute aknaklaaside vaheline õhuvahe väiksem, kui aastakümneid tagasi, samuti monteeritakse raamid päris korralikult ning õhutihedalt.

Selleks et lumehelbed saaksid tekkida vajatakse lumepilves tolmukübemekesi. Samuti vajavad jäälilled akna vahel moodustumiseks mingeidki tolmukribalaid, et siledal klaasipinnal millegi külge kinnituda.

Teisisõnu saavad jäälilledega „maalitud“ vanemad ja hõredamad aknad sest nende vahele pääseb kergemini nii tolm, kui niiskus. Viimane kondenseerub või sublimeerib mustuseosakestele, kus pakase koosmõjul hakkavad tekkima ning pakase jätkudes suurenema jäälillede kompositsioon.

Sarnast protsessi võime täheldada ühekordsetel klaasipindadel või ka tühjades, kütmata hoonetes. Selliseid kordumatuid maalinguid tuleb vaid märgata.