Harilik sarapuu       Corylus avellana

 

Sarapuupähkleid ümbritsev kellukese taoline ja pehmekestaline kuupula on suvel roheline, sametjas ning servadest narmastunud. Üheseemnelisi pähkleid võime kuupulast leida kuni viis tükki, nad on nüüdseks kenasti pruunikat tooni. Sarapuupähklite keskmiseks läbimõõduks jääb paar sentimeetrit ning tuhande pähkli kaaluks võiks hinnata umbes kilogrammiga - ehk pähkel ja gramm.

Kui pähkel ei taha kuupulast hästi välja tulla võib pea täie kindlusega ennustada, et pähklil puudub tuum sest noore pähkli sisse oli munenud pähklikärsakas.

Noorelt kiirekasvuline sarapuu hakkab vilju kandma peale viiendat kasvuaastat, kuid muutub pähklikorjajale ahvatlevaks alles kümne kasvuaasta möödudes.

Ka metsaelanikud peavad toitainete rikkaid sarapuupähkleid väärtuslikeks.

 

Mänsak

 

Mänsak        Nucifraga caryocatactes

 

Häälekalt, nähtavalt ja usinalt tegutsevad sarapikus osavad vareslased - mänsakud. Nemad leiavad enda tarbeks sügisel peidetud pähklitest talvisel ajal ülesse suurema osa peidetust ja seda isegi paksu lumikatte peidust. Kuidas suudab lind kõik sügise jooksul peidetud pähklid oma peakeses „kõvakettale“ salvestada on täiesti arusaamatu?

„Söögilauana“ kasutab mänsak sagedamini kändu või mätast - ümbruses toimuvat peab ju kontrollima. Ühe jalaga hoitakse pähklit, löök või kaks tugeva nokaga, tuum nokas ja kõhus ning võib järgmise järele lennata…

Kui aga märkate nokitud sarapuupähkli koort puukoore vahel, tundub loogilisena, et tegu võiks olla mõne linnuga – nõnda toimetab puukoristaja, jättes pähklikoore puukoore prakku.

Rähnid käivad pähklitega maiustamas sagedamini mõnel kindlal „oma“ puul, mille all võime märgata purustatud pähklikoori.

Harakad katsuvad pähklist tuuma kätte saada suvalises kohas , aga maapinnal.

 

Orav sarapuupähkliga

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Orav nakitseb esikäppade vahel pähkli tippu pisikese augu. Surub näritud august sisse alumised lõikehambad, et pähklikoor lõhestuks (sarnaselt tegutsevad vanad ja kogenud oravad, tänavusuvised noorloomad alles õpivad seda „kunsti“, nähes pähkli tuuma kättesaamisega kurja vaeva). Loomulikult peidetakse toitainete rikkaid sarapuupähkleid talvevarudeks.

 

Leethiir

 

Harilik leethiir     Myodes glareolus

 

Pisinärilised otsivad maapinnale pudenenud pähkleid ning närivad pähklikoorde augu suvalisest kohast eks ikka sealt, kus siledale koorele hambad taha hakkavad. Näriliste poolt töödeldud pähklikoored näevad „karvased“ välja.