Suvise aialinnupäeviku kokkuvõte: linnud

Enviado por Looduskalender el Mié, 21/12/2016 - 09:09
Autorid

Foto Arne Ader

Sookured. Rändlindude saabumist peame veerand aastat ootama

Sookured. Rändlindude saabumist peame veerand aastat ootama

Cuerpo

Tänavu olid aialinnuvaatlejad samuti väga usinad. Sellest annavad tunnistust korralik linnuvaatluste hulk (14 100 vaatluskirjet), suurem keskmine aias kohatud linnuliikide arv (nüüd 33,9) ja mullusest viis liiki pikem nimekiri: tänavu kohati juba 198 liiki

sagedamini kohatud

Sel aastal ei toimunud väga suuri muutusi aias kõige sagedamini kohatud lindude seas. Suurima tõusu tegi leevike, keda Eestis nähtigi tänavu kevadel tavapärasest rohkem. Märgilise tähendusega on vast see, et tipust kukkusid välja kaks kaugrändurit – ööbik ja suitsupääsuke. Nüüd esindabki ainsana tõsimeelseid Aafrika linde veel kägu. Kaugränduritel ei lähe hästi…
 
Juuresolevast tabelist torkab silma, et levinumate liikide kohtamissagedus on kasvanud, mis annab tunnistust ilmselt hoolsamast päeviku täitmisest ja ka paranenud määramisoskusest.

Järgnevast tabelist leiab „Suvises aialinnupäevikus“ osalenud aedade keskmised linnunäitajad 2016. aastal. Sulgudes on toodud ka võrdlus 2015. aastaga. 

suvine

Kuigi 2016. aasta kevad polnud nõnda varajane kui aasta varem, saabusid linnud keskmiselt ikka pigem samal ajal kui mullu ja mõned isegi veidi varem. Seekordne üllataja oli must-kärbsenäpp, kelle esimesi isendeid nähti juba aprilli esimeses pooles.

saabumine_tabel

Tänavu pesitses aedades 78 liiki linde, mis on peaaegu sama palju kui möödunud aastal (80 liiki). Kuid keskmiselt pesitses tänavu aias liike vähem: 3,9 liiki mulluse 4,3 ja tunamulluse 4,7 liigi vastu. Suurima panuse sellesse kukkumisse andis Harjumaa.  Üldse pesitses aialinde tänavu veidi vähem: mullu oli 6,6 pesitsusjuhtu, tänavu aga 6,1. Kolme aasta andmete põhjal ei saa siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha - täitsa võimalik, et tegemist ongi tavapärase kõikumisega.

tabel

Seitsme sagedasema pesitseja järjekord on tabelis samaks jäänud, kuid TOP 15 teises pooles on muutusi rohkem. Kahe aasta võrdluses on näha mitmeid segaseid trende pesitsemissageduses, mille põhjuseid on raske aimata. Vastuolulisi suundumusi oli nii suluspesitsejatel kui avapesitsejatel, nii paigalindudel kui ränduritel. Kohe esimesest tabelist oli näha, et metsvinti ja linavästrikku kohati tänavu aedades vastu ootusi vähem. Nüüd selgub pesitsussagedusest, et neid ka pesitses aedades vähem. Huvitav, kas talvitusaladel olid kehvad olud?

Toredat talilinnuaega!
Meelis Uustal
Suvise aialinnupäeviku koordinaator

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.