Aasta looma kaamera edastab 2018. aastal pilti Elistvere ilveste aedikust. Vaata otsepilti siit.
Kui kirglikuks võivad asjad minna ilveste jooksuajal, näeme fotolt, kus täiesti metsik isailves patseerib Elistvere loomapargi jalgradadel. Seal elab üks huvitav emailves.
Et kuulda aga ilvese pulmalaulu, tasub endalgi märtsiööl Elistvere loomapargi poole sammud seada või vaadata-kuulata looduskalendri Elistvere ilvesekaamerat – äkki näkkab.
Foto: Elle Mäerand
Rebased on jätkuvalt aktiivsed. Ka kaamerapildis mitmed loomad. Jooksuaja kerge hajevilolek on märgata, märgistatakse ise ja nuusutatakse teiste märgistusi. Lisaks viljale on lume all ka väike hunnik leiba. Leivad olid kitsedele mõeldud, kuid näivad hoopis rebastele mokka mööda olevat. Ja siis tuleb ilves, videos 7:18 peal. Metsakiisu ei viida aega, ei nuusuta platsil olevaid jälgi ega midagi. Kerge aeglustus ja pilk vasakule reedab aga teised plaanid. Nimelt on just selles suunas paarikümne meetri kaugusel metskitsede viimase aja meelispaik, kus taliviljaorast välja kraapimas käiakse.
Ilvese jälg on veidi ebasümmeetriline, sest kahest keskmisest varbast ulatub sisemine
kaugemale ettepoole. Jälg on ka üpris suur – pikkust on esijalal 7-9 sentimeetri.
Talvel karvase talla tõttu on jälg ebaselge kontuuriga. Sügavas lumes astub ilves tagajala esijala jälge.
Foto: Kalmer Lehepuu
Põldudega liigendatud metsaservad ja mustikarikkad palumetsad pakuvad praegu metskitsedele toitu ja varju. Ilves hoidub kitsede lähedusse.
Foto: Remo Savisaar
Lõpuks on talv kohal! Paistab teine vähemalt esialgu mõnusa olekuga. Palja maaga alanud külmad kaanetasid mädad kohad ja üleujutatud alad. Vähemalt kõndides pääseb teatud ettevaatuse korral igalt poolt kuiva jalaga läbi. Kohev ja koorikuta lumikate on just paraja paksusega – ei takista liikumist, näitab jälge, võimaldab maapinnalt toitu kätte saada, mõnedele liikidele pakub sooja öömaja või aitab maskeeruda.
Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves Lynx lynx
Kena üllatus, et ilvesepere, kelle liikumised olid sügisest peale Metskülas teada ja et nad endid meile kaamera ees ka näitasid ning seda õhtuhämaruses, mitte infrapuna valguses. Võib arvata, et päeva saatis ilvesepere mööda lähedases kadastikus, kus vastu hämaruse saabumist jahiretkele siirduti. Need kiskjad püüavad igati vältida inimese vaatevälja sattumast. Nii on meil nüüd põhjust aasta loomast ja nende tegemistest veidi pikemalt arutleda.
Video salvestasTallinna Vaba Waldorfkooli 6. klassi rajakaamera Vabaõhumuuseumi metsas
Läbi aegade on ilvese arvukus meie aladel olnud küllaltki kõikuv, sõltudes peamiselt saakloomade
olemasolust. Antud hetkel on olukord selline, et „metskasse“ võiks rohkem olla. Kohe
poole rohkem. Möödunud aastal loendati 53 pesakond, võiks olla 100-130 pesakonda.
Foto: Remo Savisaar
Et kõik teaks, mis tunded rebastel sees pulbitsevad, tuleb lumele suuri südameid joonistada.
Film pärineb ERR-i arhiivist
Seoses tänavuse ilveseaastaga on paslik alustada meie oma loodusfilmide tutvustamisega.
„Ilvese lugu“ filmiti mitme aasta vältel ning esilinastus toimus 29.12.1988. aastal. Filmi autori Rein Marani mõtlusfilm on meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast. Autorile olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jpt.
Vaata filmi: LINK
Maalehe raamatusarjas ilmus möödunud sügisel kordustrükina Alo Lõhmuse poolt kirja pandult meie looduse visuaalmõtestaja raamat Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta“. Esmatrükk 2011, mis sai kiirelt läbi müüdud.
Aasta looma nänni - ilvesepildiga tasse, kotte ja magneteid saab osta Tallinna Loomaaia heategevuslikust e-poest. Tassi ja kotid leiad vastava kategooria alt siit.
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Ilveseaasta uudised
