Talilinnukaamera - raudkull

Postitas Looduskalender - E, 12.03.2018 - 09.09
Autorid

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Sisu

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral saaks linnud peituda. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras istudes, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga. / foto: Bohuš Číčel (Wikimedia Commons; https://www.flickr.com/photos/bcicel/)

Raudkull on Eestis üldlevinud haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse meil 2 000 – 3 000 paari. Raudkulle näeb Eestis aastaringselt, kuid osa siinsetest pesitsejatest rändavad talveks lõuna poole Euroopasse. Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid raudkulle.

Sügisel loendatakse parimates rändevaatluskohtades ühe päeva jooksul kümneid või isegi sadu rändavaid raudkulle – 02.10.2012 loendati Kihnu saare lõunatipus kokku lausa 954 ning 24.09.2010 Saaremaal Sõrve säärel 1008 rändavat raudkulli.

Raudkulli emaslind on isaslinnust kogukam ja suudab ka suuremaid linde, näiteks kodutuvi püüda.

Raudkulli emaslind on isaslinnust kogukam ja suudab ka suuremaid linde, näiteks kodutuvi püüda. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

 

Raudkulli kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus
Raudkulli häälitsusi kuula xeno-canto kodulehelt.
Raudkulli vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.