Tippkiskja määrab metsiku looduse kvaliteedi

Postitas Aasta Loom - E, 11.06.2018 - 19.13
Sisu
loomad Isle Royal´il
Pildil vabatahtlikud osalemas iga-aastasel Isle Royale’i huntide ja põtrade uuringute ekspeditsioonil, kus põdrapopulatsiooni tervisliku seisundi ja põtrade surmapõhjuse uurimiseks kogutakse põdraluid ning hindamaks põtrade mõju toidubaasile, mõõdetakse taimestikku.
Foto autor: Laura Kiiroja
 

Isle Royale rahvuspark asub Põhja-Ameerikas Suure järvistu Ülemjärves. Tegu on maailmas ainulaadse kohaga, kuna Isle Royale’il viiakse läbi seni pikimat, kiskja ja saaklooma (hundi ja põdra) populatsioonide dünaamika uuringut. Nimelt on saar justkui looduslik laboratoorium: hundid ja põdrad on saarel isoleeritud, nii et kõikumised arvukuses tulenevad peamiselt sündidest ja surmadest. Hundid on põtradele ainus kiskja ning põdrad huntidele ainus korralik saakloom; saarel puudub ka inimmõju jahi või metsaraie näol. Need tingimused on teadlastel võimaldanud uurida huntide ja põtrade mõju üksteisele juba 60 aastat.

Hundid tulid saarele üle järvejää 1940. aastal ning hundipopulatsioon on keskmiselt koosnenud 18-27 loomast. Põtru on saarel olnud tavaliselt 700-1200. Suuresti kliimasoojenemise tõttu (korralik jääsild mandri ja saare vahel tekib väga harva ja lühikeseks ajaks ning puudub migratsioon), on hunte tänaseks saarele jäänud vaid 2. Needki on üksteisega niivõrd lähedases suguluses, et järglasi ei ole loota. Huntide efektiivne mõju ökosüsteemi tippkiskjana on saarel puudunud juba viimased 7 aastat, mis on kaasa toonud põtrade arvukuse kiire tõusu. Viimaste hinnangute järgi on põtru saarel umbes 1475 (2.7 põtra/km2), kuid kõik märgid näitavad nende arvukuse tõusu – eeldatavalt kahekordistub põtrade arv järgmise 4-5 aastaga. Suure arvukusega kaasneva toidupuuduse ning ka kliimasoojenemise tõttu on vähenenud nii põtrade suurus kui lühenenud eluiga (15 aastalt vähem kui 10 aastale). Ka põtrade meelistoit, palsamnulg on varasemate aegadega võrreldes vähenenud 75% ning juurdekasvu pole oodata. Kannatada on saanud ka mitmed teised taimeliigid.

Pärast mitut aastat arutelusid otsustati möödunud neljapäeval, et rahvuspargi ökosüsteemis toimiva kiskja-saaklooma dünaamika taastamiseks asustatakse järgmise 3-5 aasta jooksul saarele 20-30 uut hunti.

“...tippkiskja kadumise [kompenseerimiseks] pole ühtegi kiiret lahendust. Oluliselt lihtsam on puutumatut ökosüsteemi säilitada, kui proovida seda parandada pärast seda, kui tükikesed juba kaotatud on.” – T.N. Hobbs, Colorado State University, 2015

Siit leiab videolingi uudisele, millal Isle Royale rahvuspark teavitab oma otsusest hunte saarele taasasustada. 

 

Laura Kiiroja

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.