Foto: Oliver Matla

Möödunud nädalal koostas Keskkonnaagentuur aruande ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitusest 2018. aastaks. Huntide kohta selgub seirearuandest, et 2017. aasta sügisel oli Eestis kokku 24 hundi pesakonda ehk karja, kus sündisid kutsikad. 22 neist asustasid Eesti mandriosa, 1 pesakond oli Saaremaal ja 1 Hiiumaal. Võrreldes 2016. aastaga on mandril elavate hundipesakondade arv langenud.

2017. aasta jahihooajal kütiti kokku 111 hunti, neist 101 jahihooajal ning 10 erilubadega väljaspool jahihooaega. Illegaalne küttimine ohustab Eesti hunte jätkuvalt ning paiguti on see väga suureks probleemiks. Möödunud aastal olid ka hundi juurdekasvumäärad viimase kümnendi halvimad. Küttimissurve oli selgelt üle juurdekasvumäära. Sigivatest isenditest kütiti möödunud hooajal vähemalt 12 karja juhtemast ning paarkümmend potentsiaalset juhtisast – nendes piirkondades juurdekasvu oodata pole. Lisaks kimbutab Eesti hunte jätkuvalt kärntõbi – 30% kütitud isenditest olid kärntõve tunnustega ning pooltes hundikarjades oli kärntõves isendeid.

Hundi tekitatud kahjustuste hulk karjakasvatusele oli aga viimase kümne aasta kõrgeim. On teada, et suuremad murdmised toimusid üksikutes farmides. Maakondade ülest keskmist arvestades, kahjustusjuhtumite arv niivõrd suur polnudki – problemaatilised olid vaid Võrumaa, Saaremaa ja Raplamaa. Kuigi põhjuseid võib olla mitmeid, võib peamistena esile tuua lammaste kaitsmiseks kasutusele võetud meetmete puudulikkuse ja muutused huntide toidubaasis. Nimelt on metssea arvukuse drastilise languse järel hakanud hundi toidulaual tugevalt domineerima metskits. Metskitsele järgnedes liiguvad hundid intensiivsemalt mosaiiksemas maastikus, kus on toitu rohkem, kuid ka suurem tõenäosus lammastega kohtuda.

Kõiki neid tegureid arvestades ennustatakse tänavu hundipesakondade arvuks mandril alla kahekümne. Soovitud hulga huntide hoidmiseks tuleb tulevasel jahihooajal hunte tagasihoidlikumalt küttida (20-30% vähem kui möödunud aastal). Küttimislubade arv selgub aga sügisel enne jahihooaja algust, kui arvesse saab võtta ka suve jooksul kogutud informatsiooni (seal hulgas kahjustuste suurust lambakasvatajatele). Hundipopulatsiooni majandamisel tuleb jätkuvalt üritada hoida hunte eemal lambakasvatuspiirkondadest ning avaldada vähem küttimissurvet loodusmaastikke asustavatele hundikarjadele – et vähemalt mõneski piirkonnas saaks hunt täita ka metsasanitari rolli.

Täismahus seirearuande leiab siit.

Laura Kiiroja