Mäger        Meles meles

Mägrapere tänavuaastased võsud peaksid saama umbes viie kuu vanused. Emasloom õpetab poegadele käitumist ja kogemusi, mida ise aastatega omandanud. Emasloom tegelebki mägrapägarikega sagedamini õhtu hakul üha sagedamini käiakse avastamisretkedel koos.

Suvitamast ollakse perega tagasi mägralinnakus, vaid vana isaslooma pole veel näha olnud. Tema võib ennast veel päevasel ajal peita mõnes põllu või heinamaa kivikuhjas ehk teisisõnu toidule lähemal sest nuumaaega peab tegusalt kasutama. Kaerapõldudelt juba vili koristatud, aga kaera mägrad armastavad.

Õhtusele toidujahile seatakse ennast samuti õhtul (vaata alumisest videost). Toitumist alustatakse linnaku lähedusest tuttavatelt radadelt, mis looduses liikujale hästi märgatavad. Mäger oma jahiretkel kedagi ei jälita, toitutakse sellest, mis kergelt kättesaadav. Suvise põuaga oli vihmausside leidmine keeruline, aga vihmad toovad ühe mäkrade lemmiktoidu ööseks maapinnale. Lahti kaevatakse teele sattunud hiirepesad, maaherilase ja kimalaste pesad. Aga nuumumiseks süüakse ohtralt taimset toitu: vihmadega on metsamarjad, mustikad ja pohlad suuremaks muutunud, sarapikest otsitakse pähkleid, välja on ilmunud seened… Maha jäetud talude ja harva külastatavate suvilate õunaaiad saavad tihti üle vaadatud, sest seal toidupoolist tekib iga päevaga lisa…

Nii valmistub mäger ennast õhtusele ringkäigule. Kasukas korda ehk liivast puhtaks, siis on aega nuuskida, mida lähiümbruse lõhnad pajatavad. Siis tuleb tähelepanelikult kuulatada, kus midagi toimub ehk koostada toitumisretke plaan…

Mägrad ei konda ringi kogu öö, vahepeal tehakse mõni paus, et tukkuda ja ringkäike lõpetatakse hommikuhämaruses.