Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Märtsikuus võime leida lumelt esimesi karujälgi. Saaremaalt kümmekonna päeva eest, Valgamaalt eelmisel nädalal ja Alutaguselt alates üleeilsest.

Kui talveuni häirimata magatud on varasemad ärkajad täiskasvanud isakarud. Emaskarude liikumised jäävad hilisemasse aega, kui küljealune just suisa märjas ei saa. Poegadega emakarud on kõige kauem talvepesas.

Kuidas jälje järgi karu vanust võiks hinnata?

Tavaliselt mõõdetakse esikäpa laiust. Alla 10 sentimeetrise laiuse jälje jätavad noored karud. Täiskasvanud isaslooma jälg jääb 15 – 17 sentimeetri piiresse, kuid vana ja võimsa looma jälje laius võib küündida paarkümne sentimeetrini. Emakaru jälg ei ole üldjuhul 13 sentimeetrist laiem.

Ehki terioloogid seavad karude käpa laiuse ja nende suuruse lineaarse suhte kahtluse alla, võib eelpool mainitud sentimeetritest karujälje leidnu enda jaoks siiski ülevaatliku järelduse teha.

Kui uudishimu tagant õhutab võib liikuda karu liikumisele vastassuunaliselt. Hea õnne korral võib nii sattuda karu talveasemele või murdunud puu alusele „koopale“.

Üldjuhul jäävad loomad peale ärkamist mõneks päevaks talveaseme lähedusse. Sellistel kohtadel võib märgata puude (kuuskede) näritud oksi. Päikeseliste ilmade korral säätakse endid pikutades soojendama. Sellised rahulikud tegutsemised aitavad loomade organismil „ärgata“, seejärel väljutatakse „karupunn“ ja siirdutakse juba toiduotsinguile.

Eile leitud karu jäljed ja metskitse jäänused

Jälg

…ja jäljerida