Mõni mäger võib uru kaevamisel ikka kurja vaeva näha. Saue jahipiirkonnas on mägralinnak, kus on mägrale kaevetöödeks enamasti sobilik pinnas, ühe uru ees aga vedelevad suuremad ja väiksemad paekivitükid. Mägerloom on kaevanud oma uru paekivi pinnasesse. Ettejuhtunud kivitükid koos pinnasega on ta välja lennutanud  –  mägra käpad on ikka väga tugevad, justkui suruõhuhaamrid.
Muudest ehitusmaterjalidest: kõige rohkem sobivad mägrale siiski sellised looduslikud paigad, kus on võimalik kaevata urge savi-liiva või liiv-savi pinnasesse. Uus RMK mägrakaamera koht paistab välja säärase klassikalise paigana.
Mäger võib ka turbamullase pinnase omaks võtta ja kaevata sinna urud. Omaette lugu on inimtekkeliste kuhjatistega: mägrapaari Kadi ja Tõnise maja oli kaevatud maaparandustööde käigus lükatud künkakesse, ehkki mägrad ise seda muidugi ei teadnud. Põldude vahel hunnikusse lükatud kivikuhilas – mis on ka inimtekkeline –  võib samuti mägra elupaiga otsa sattuda. Mäger ei jõua suuri põllukive tõsta-lükata, aga nende alla ja vahele tunnelit kraapida küll. Mida suuremad on kivid, seda suurem uure võib olla nende vahel –  pesa jaoks sobilikult suur.
Mägrad skvotivad vahel ka  inimeste elumajade keldreid või suvilaid. Siis on sellest muidugi omajagu pahandust.

Tiit Hunt