Piltidel nähtav muru "kultiveerimine" meie õue peal algas umbes nädal tagasi. Olin kaunis nõutu ja mõnedki targad rääkisid kitsekarjast ja metssea perest. Jälgede täpsemal uurimisel hakkasin kahtlustama mäkra. Kahe-kolme päevaga oli suudetud üles kraapida ligi 300 ruutmeetrit kõige majalähedasemat, kõvemat ja kuivemat murukamarat (ka ilusamat). Mida ta sealt otsib, on mulle arusaamatu. Lõpliku kinnituse sain öösel, kui kell kolm ärkasin ja nägin, et vähemalt üks valgepäine sell oli hoolega ametis. Väikese aknakriuksu peale pani ta kohe plehku ja vist tagasi ei tulnud. Nüüd ma mõtlengi, mida nendega ette võtta, ausalt öeldes on nad teinud siin parajaid seatempe.

Aado Kivi,
Oomiste küla, Kambja vald

Küsisime kommentaare mägratundjatelt, et sarnase probleemiga inimestel võiks sellest veidi abi olla.
Ulukiuurija Peep Männil:
Üsna kindlasti otsivad mägrad sealt öösel kastega maapinnale tulevaid vihmausse. Mäkrade peletamiseks võiks proovida hernehirmutist, kellel on värske lõhnaga inimese riided seljas. Kunstlikust valgusest või helist (raadio) võiks ka abi olla. Üldiselt muidugi loomad harjuvad pikapeale selliste peletitega, me tegelikult ei tea, kuidas ja kui kaua need mägra vastu toimida võiksid.

Mägrauurija Tiit Hunt:
Pildil on tõepoolest mägraaugud. Ei tea, kas see võiks lohutusena tunduda,aga kindel võib olla, et novembri keskpaigast enam mägrad muru ei künna, siis poevad nad "põhku" ja vaatavad taas ringi veebruaris, kui ilm on soodne. Vihmaussid, mägra  lemmiksöök, viis arvatavalt sellise tulemuseni. Küllap neid ussikesi siin muru sees on hulgi. Sügisel, kui vaja end nuumata talveuinaku tarvis, süüakse ja otsitakse erinevat toitu. Lemmiktoit on nii Eestis kui Inglismaal needsamad vihmaussid, kes on sügisel ka ise eriti aktiivsed. Miks Inglismaast juttu ­– seal on mäkru palju ja neid on seal kõige rohkem uuritud.