Soosaare linnakult nüüd rohkemate uudistega. Kaamera ees käisid läinud nädalal kõik kolm mäkra, keda siin ka varem, enne pikemat pausi näha on olnud. Suur paks koheva tömbi sabaga isamäger, suur paks ja kitsama sabaga emamäger ning nüüdseks ka juba üsna paks, kuid kitsama sabaga noor mäger. Nooremat mäkra eristavad emasloomast vaid proportsioonid. Tema keha on peaga võrreldes väiksem. 

Isamäger teeb oma käigud alati üksinda. Noor ja ema paistavad ka üheskoos käivat. Päeva rütm on Soosaare mäkradel järgmine: õhtul kella kaheksa ajal tullakse urust välja. Peamiselt kasutatakse väljumiseks urge, kuhu kaamerad ei näe. Korra, kohe video alguses, on üks õhtune väljumine ka kaameraesisest urust. Urust väljumisel suundutakse kas otse metsa alla kõhtu täitma või võetakse ette pesavooderduse täiendamine. Linnakul olevad sarapuud ja haavad on just raagu minemas ning seega ei ole lehti vaja kaugemalt otsima minna. Langevaid lehti on nii palju, et jälgi pole märgatagi, ning ei saa aru, kas uruava on kasutuses või mitte. Kaameraesine urg, kust kaudu kõige rohkem lehti sisse viiakse, ei erinegi seetõttu suurt neist urgudest, kus praegu tegevus puudub. Kui tunnikese kestnud pesakorrastusega ollakse ühel pool, tatsavad või õigemini vaaruvad end juba parajaks pontsakaks nuumanud mägrad metsa alla ja raba peale sööma. Et ikka veel rohkem rasva saaks naha alla varutud. Koju naastakse samuti hämaras, hommikul kuue ja seitsme vahel. Neist tulemistest on videos päris mitu kaadrit. Päevasel ajal on linnakul vaikus. Ka öö läbi linnakul tatsanud kährikud ei näita end. 

Huvitav on jälgida, kuidas linnakul käimise raja veeres jõhvikamättad paljaks jäävad. Varem marju täis samblalt oleksid just kui marjulised üle käinud. Inimesi siia ei satu, pole tüüpiline marjakoht. Marjuliseks on ikka vist põhiliselt teder, kes siit tihti lendu vuristab, muidugi ka teised linnud. Lisaks kindlasti kährik, aga võivad olla meie mägradki. Suurem osa mättaid on hoolsalt puhtaks tehtud. Sealsamas kõrval aga mõni mätas koguni puutumatult marju täis. 

Sead sattusid taas linnakult üle minema. Soosaare kandi põrsad tunduvad üsna vara kevadel sündinud olevat. Paistavad palju vanemad kui Salumetsa põrsad. Täitsa noored sead juba.  

Linnuränne käib täies hoos. Tihased on salkades ja toimub osaränne. Põhjapoolsed tulevad meile, meie omad aga lendavad pisut lõuna poole. Mitmes kaameras on nüüd sellised salvestised, kus terve vaateväli suurt kollast kõhtu täis. Rasvatihane on väga uudishimulik lind. Süüa siit ju ei leia, pole ka õõnsust, kuhu ööseks puhkama pugeda. Huvitavat aparaati tuleb lihtsalt nokkida, tirida ja uurida.