Video

Akadeemik Jaan Einasto - õnnitleme juubilari!

Postitas Looduskalender - L, 23.02.2019 - 16.16

Jaan Einasto – 90!

23. veebruaril tähistab oma 90. sünnipäeva akadeemik Jaan Einasto, kelle mõju maailma teaduse arengule on võimatu üle hinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku sarnane ruumjaotus ja tumeaine vajalikkus jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

 

Õnnitleme!

 

Mõne aasta tagune lühike akadeemiku loeng:

Kalakaamera talv

Postitas Looduskalender - R, 22.02.2019 - 09.09

Tekst ja illustreerivad pildid Tiit Huntwww.rmk.ee

Hilissügisest saadik on kalakaamera olnud eetris, forellide kudemisaeg algas ehk oluliselt varem, kuid kaua kestnud väga madala veeseisu tõttu sai kaamera vette tavapärasest hiljem, 22. novembril. Teisest küljest uus tehniline lahendus on võimaldanud seadmeid hoida töös samuti siis, kui oja on olnud talve jooksul pidevas jää tekke ja sulamise tingimustes või isegi täiesti jääkatte all.

Kirjurähnidest on suurim hoopis valgeselg

Postitas Looduskalender - T, 19.02.2019 - 12.12

Videod salvestasid Ahto Täpsi ja Bea, LK foorumist

 

 

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

 

Juba jaanuarikuus muutus rähnide tegutsemine aktiivsemaks ja tähelepandavamaks. Ahto videol näeme valgeselja tegutsemist metsas ja Bea salvestusest lindu hoopis lähemalt.

Kohates looduses rähni tegutsemas, kiputakse kirjusid linde sagedasti suur-kirjurähniks pidama, aga võimalusel tasuks siiski proovida lähemalt uurida. Eriti, kui tegutsetakse leht- või segametsas, mis lehtpuude enamusega. Okasmetsas tegutseja võibki enamalt jaolt suur-kirjurähniks osutuda.

VIDEO: miks kasukas vees ei märgu?

Postitas Looduskalender - E, 11.02.2019 - 20.20

Video salvestas Ahto Täpsi

 

Pisikesed, allikalased ojad voolavad künklikul maastikul, kus kobraste pesakond toimetab ja omi talvist elu korraldab

 

Kobras ehk piiber         Castor fiber

 

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.