Ilves        Felis lynx

Ilvestel on põhjust laiemalt ringi liikuda ning jälgi jätta – märtsis algab „pereplaneerimise aeg“. Laiemalt liiguvad just isasloomad, kelle territoorium võib olla päris suur - kuni tuhat hektarit.

Indleva emaslooma vastu tunnevad huvi mitmed ümbruskonna  täiskasvanud isasloomad. Ikka soojätkamise tõttu kuna emasloom on „paaritumisvalmis“ vaid kolm päeva. Enamalt jaolt ei indle emasloom igal aastal sest peab poegade iseseisvumiseni, milleni kulub pea kaks aastat nende eest üksinda emaliku hoolt kandma. Innaajal emasloomad oma tuttavast elupaigast üldjuhul ei lahku, aga ilvesenoorukid peavad nüüdsest iseseisvalt elus hakkama saama ning otsima juba omale sobiliku territooriumi.

Ilveste arvukuseks hinnatakse meil umbkaudu kolmveerand tuhat isendit. Oletame, et kolmandik kogu populatsioonist on noorloomi ja kolmandik emasloomi, kes üle aasta indlevad - seega võib tänavu kevadel oodata järelkasvu veidi üle saja „ilvesemamma“.

Emasloomal kestab tiinusaeg 63 kuni 74 päeva. Maikuus näeb ilmavalgust kaks…kolm ilvesepoega.

Vaatleme lihatoiduliste kaslaste toitumisharjumusi. Olenemata sellest, et ilvesed on puudel head ronijad peavad nad saakloomadele varitsusjahti ainult maapinnal. Kui välkkiire rünnak jääb tulemuseta, siis saaklooma edasi ei jälitata.

Täiskasvanud ilvese päevane toiduvajadus on kuni poolteist kilo liha. Suurema saaklooma ülejäägid peidetakse hooletult ja samasse kohta toituma üle paari korra tagasi ei pöörduta.

Külmunud liha söömiseks on ilveste hambad ja lõualuud nõrgad, seega tuleb uuesti jahile minna. Juba lehkavat liha ning raibet ilvesed ei puuduta (seda näeme videost).

Keda võiks lugeda ilveste saakloomadeks? Metsades valgejäneseid, samuti suuri kanalisi. Kultuurmaastikel ja metsalagendikel metskitsi, kelle arvukus on hakanud meie looduses taastuma. Jahib võimalusel nii kopraid, kui pisinärilisi, aga ka rebaseid, kährikuid, keda meie looduses isegi ülearu. Viimati nimetatutega kaasneb tõsine oht nakatuda kärntõppe. Nädala eest märgati Tallinnas, Nõmmel ringi liikumas kärntõves ilvest.

Veidi kaslaste välimusest. Talvisel ajal paistab kasukas tänu tihedale heledale aluskarvale veidi kahvatum välja. Tegu tugeva kehaehitusega (kehatüve pikkus keskmiselt meeter) ning pikajalgse kiskjaga. Peakuju ümar ja põskhabemega, kõrvad püstised, „kaunistusteks“ kuni viie sentimeetrised karvatutid. Lühike saba must otsaga. Täiskasvanud emasloomade keskmiseks kaaluks võiks olla seitseteist kilo, siis isasloomade kaal ületab paarikümmet kilo, aga ringi liigub veelgi suuremaid ja võimsamaid isaseid.

Pärast jääaega olid just ilvesed ühtedeks esimesteks kiskjate hulgast, kes meie aladele jõudsid – seega tegu meie looduse põliselanikega.

Ilves. Elistvere loomapark