20. märtsil kell 12.28 algas astronoomiline kevad. Peatselt saabuva kevade hommik oli pilvitu ja külm, saabumise hetkel vilksatas päike veel aeg-ajalt pilve tagant ning tunni pärast sadas juba lund-lörtsi. Selline oli ilm pööripäeval Harjumaal.

Võtsin nõuks teha autoga üks tiir, et jäädvustada kedagi-midagi kevade esimesest päevast. Ja ennäe - kedagi oligi. Põder pole küll mingi kevade kuulutaja, aga nii lähedalt suurt elukat näha ja temast videojupike saada pole kaugeltki lihtne võimalus. 

Rändel on hanelised olnud juba mõnda aega, kuid kevade esimene päev tõi läänepoolse Harjumaa põldudele tohutul hulgal raba- ja suur-laukhanesid. Linde oli erinevatel põldudel kokku tuhandeid. Laskunud segaparvedega liitusid järjest maanduvad valgepõsk-laglede salgad, neid nägin sel aastal alles esimest korda. 

Tundub, et laululuiged ja lumesadu sobivad kokku, ei tea miks. Võib-olla seepärast, et soomlaste rahvuslind on soome looduspiltnike fotoalbumites üsna sageli kujutatud just lumesajus.

Ühel põllul laululuiged “tantsisid” enda laulu saatel, koogutasid kaeltega ja lehvitasid tiibu. Haned olid neile publikuks. 

Sookure ränne esimesel kevadpäeval oli tagasihoidlik, vaid üksikuid väiksemaid seltskondi võis õhus lendamas näha. Kahte paari sookurgi märkasin samuti, nemad ongi oma koju jõudnud paarid.

Kiivitajad on paljudel põldudel, nii rändajaid, kui saabunuid ja põldlõokeste laul pole hoogu veel sisse saanud, üksi rändavad viud…